You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
79. tõivima, tõivida, (ma) tõivin k ! – millestki midagi, mingit ainet saama (läbitöötamise<br />
või menetluse (autoril: menetelu) teel). Mändidest tõivitakse vaiku, hüljestest traani.<br />
(nr 28, 10.07.1949, lk 6)<br />
80. törge, törge, törget (III vältes) s – jämedajooneline, jäme, toores, tahumatu [saksa<br />
grob]. See ese on üsna törgesti tehtud. Tal on törge käekiri. Teda koheldi seal (autoril:<br />
sääl) törgesti. See kavand oli vaid törgeis joontes esitatud. (nr 15, 09.04.1950, lk 5)<br />
Kuju oli vaid törgesti puust välja raiutud. See ei ole mingi peen, vaid päris törge töö.<br />
See joonis on vaid törge kujutus sellest esemest. Ta sai seal (autoril: sääl) üsna törge<br />
kohtlemise osaliseks. (nr 35, 27.08.1950, lk 5)<br />
81. uje, ujeda, ujedat s – kartlik, arglik, häbelik [saksa schüchstern, inglise shy]. See laps<br />
on võõras kohas natuke uje. Uje noormees. (nr 1, 05.01.1947, lk 5) Võõras<br />
seltskonnas on see laps väga uje. (nr 41, 14.10.1951, lk 5)<br />
82. ujelema, ujeleda, (ma) ujelen – uje, häbelik, arglik olema. Ta ujeleb seltskonnas. (nr<br />
1, 05.01.1947, lk 5)<br />
83. ujedus, ujeduse, ujedust – Oma loomuliku ujeduse tõttu ei julgenud ta seda küsida. (nr<br />
1, 05.01.1947, lk 5) Ta ujedus takistas seda neilt küsimast. (*nr 41, 14.10.1951, lk 5)<br />
84. ultma, ulta, (ma) uldan k ! – (suust) kuuldavale tooma, häälitsema. Sel puhul ultis ta<br />
raske ohke. Ta ei jõudnud häälitsustki ulta, kui hoop teda juba tabas. (nr 41,<br />
14.10.1951, lk 5)<br />
85. vastalt 15 k – järjest, vahetult. Mis toodi, viidi vastalt ära. Marjad, mis ta korjas, sõi ta<br />
vastalt ära. (nr 47, 24.11.1946, lk 4)<br />
15 Widemann 1973, vg 1317: wast, gen wasta, wastu 'gegenüber'; wastalt 'sogleich, zugleich, gleichzeitig' (kohe).<br />
Võimalik, et onomatopoeetiline kombinatsioon hõiskama + huilgama.<br />
31
Change language