Download (1362Kb) - E-Ait

More documents

Recommendations

Info

alalt” täpne sisuline ülevaade. Lisaks on kogutud kõik digiteeritud artiklite väljalõiked ka laserplaadile. Lisatud on ka viited, märkused ja juhised. Materjalid on välja otsitud andmebaasist dea.nlib.ee . Kui magistritöö keeleuuendust puudutav teema oli siinkirjutajal valitud, tekkis küsimus, kuidas siduda omavahel Johannes Aaviku kui eesti keele uuendaja keele- ja kirjandusalane tegevus ning emakeelne kooliharidus. Johannes Aavik on palju tõlkinud hirmuäratava, müstilise alatooniga kirjanduslikke tekste, koostanud sõnaraamatuid, teinud põhjalikku keelealast selgitustööd ajakirjanduslike väljaannete veergudel. Tegin valiku Aaviku Eestiperioodil tõlgitud ilukirjanduslike tekstide kasuks. Teises osas analüüsitakse põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonda ”Eesti keel ja kirjandus”. Eesmärgiks on välja tuua eesti keele ja kirjanduse alateemad, mis võimaldavad käsitleda keeleuuendust ja -korraldust, eelkõige Johannes Aaviku loometööd. Siinkirjutaja esitab oma visiooni Johannes Aaviku keelelise ja kirjandusalase tegevuse tutuvustamiseks ja õpetamiseks põhikooli III astmes (7., 8. ja 9. klass). Lähtutakse õppekava nõudest olla loov, loominguline ning lõimida omavahel keelt, kirjandust ja igapäevaelu kõige laiemas mõttes. Toetutakse eesti keele (ja kirjanduse) õpetamise uuele mudelile, mis arvestab võõrkeeleõppe metoodikat ja lähtub pädevustest (vt Ehala 2010). Põhikooli lõpuklassidele on koostatud teoreetilise põhjenduse ja metoodilise juhendiga varustatud slaidiesitlus. Eesmärgiks pole süvaanalüüsi nõudvate tunnikirjelduste ja harjutuste koostamine, vaid keeleuuenduse, Johannes Aaviku loomingu tutvustamine ning tekstidest arusaamise ja grammatilise analüüsi harjutamine. Lisaks on koostatud ka kaks iseseisvat töölehte J. Aaviku Eesti-perioodi tõlketekstide „Ojake“ (Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited III. Tartu: Reform, lk 46-49) ja „Kadunud mõrsja“ (Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited II. Tartu: Reform, lk 30-35) põhjal. Ülesannete koostamisel lähtusin Bloomi taksonoomiast (vt Bloom, B. S., Englehart, M. B., Furst, E. J., Hill, W. H. & Krathwohl, D. R. 1956). Esitlus ja töölehed on salvestatud ka laserplaadile. Esitlust ja selle juurde kuuluvaid töölehti on pedagoogilise praktika ajal katsetatud Kallavere Keskkooli 7. klassis 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta kevadel. 6
Julgen väita, et Johannes Aavik on esimene (tõlke)kirjanik, kelle materjalide põhjal on koostatud uut õppekava järgivad põhikooli III kooliastme eesti keele ja kirjanduse tunnikirjeldused ning töölehed. Magistritöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit – see tähendab, et nii Rootsiperioodi kui ka pedagoogika peatükkides on andmeid kogutud ja analüüsitud üheaegselt. 7
Page 1 and 2: TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KU
Page 3 and 4: 4.1 EESTI KEEL ....................
Page 5: Eesti (1944-1995), Teataja (1944-20
Page 9 and 10: Sõnavara uuendamist pidas Aavik ke
Page 11 and 12: 1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE Kõige ol
Page 13 and 14: inspiratisiooniallikat. Näiteks s
Page 15 and 16: 2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD 1
Page 17 and 18: eesmärgil. Enamus ajast kulus võ
Page 19 and 20: 3. Käände- ja pöördevormid on e
Page 21 and 22: alles aasta pärast. (nr 47, 25.11.
Page 23 and 24: 19. kaatma, kaata, (ma) kaadan k !
Page 25 and 26: 32. luutlikult - väljasulgevalt (s
Page 27 and 28: See mees nüümib rikkana, aga ihne
Page 29 and 30: saare oludest on reisijate poolt re
Page 31 and 32: 79. tõivima, tõivida, (ma) tõivi
Page 33 and 34: 96. õst, östu, östu - vastuhakk,
Page 35 and 36: neim, neimu - kättemaksmine (1919:
Page 37 and 38: võttes pole kõik välja jäänud
Page 39 and 40: (pelgurlik,pelgurlikkus puuduvad) 1
Page 41 and 42: „mitte hiljem kui“. Ka selles t
Page 43 and 44: 1942 34 30. nüüm 15.01.1950 1942
Page 45 and 46: 2.2 VÄLIS-EESTI RUBRIIGID „VIGAN
Page 47 and 48: ja 29. detsmbrist 1946 (nr 52, lk 5
Page 49 and 50: 2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEE
Page 51 and 52: „Keele alalt“ ettepanekutest. T
Page 53 and 54: 1919 lk 223 nr 17, 21.01.1963, lk 2
Page 55 and 56: 1921 14. jallidus nr 29, 04.02.1963
Page 57 and 58:
1937 79 50. neiris nr 253, 30.10.19
Page 59 and 60:
1919 (tüündima) 87. tüünduma nr
Page 61 and 62:
3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖ
Page 63 and 64:
3.2 KIRJANDUSLOOLANE PAUL LAAN Paul
Page 65 and 66:
hädasti vajalik. Meie oludes oli e
Page 67 and 68:
õpilane peab teadma eesti keele p
Page 69 and 70:
5.JOHANNES AAVIKU LOOMETÖÖ TUTVUS
Page 71 and 72:
SLAID 3 Kolmanda slaidi juures küs
Page 73 and 74:
Johannes Aavik - eesti keeleteadlan
Page 75 and 76:
Johannes Aavik tõlkis eesti keelde
Page 77 and 78:
Lugemisharjutus III kooliastmele Al
Page 79 and 80:
Lugemisharjutus III kooliastmele Al
Page 81 and 82:
SLAID 23 Peale arutelu kirjanduslik
Page 83 and 84:
• peavoolustamine - inglise sõna
Page 85 and 86:
5.2 TEOREETILINE SELGITUS VÄLJAPAK
Page 87 and 88:
Martin Ehala (vt Ehala 2010: 76-77)
Page 89 and 90:
Üldjoontes ei ole õpilastel raske
Page 91 and 92:
sest eesti keele ja kirjanduse õpe
Page 93 and 94:
Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Vol
Page 95 and 96:
1953. Toim Lembit Kriisa. Stockholm
Page 97 and 98:
as individualisms of Johannes Aavik
Page 99 and 100:
24.11.1946 oik, oigu põgu, põo ü
Page 101 and 102:
25.07.1948 jäälima (vrd 27.06.194
Page 103 and 104:
27.08.1950 möhkel, möhkla törge
Page 105 and 106:
LISA 2: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRII
Page 107 and 108:
43. neimaja - 10.07.1949 44. niimam
Page 109 and 110:
91. vüümima - 29.03.1953 92. vü
Page 111 and 112:
nr 3, 21.01.1945, lk 4 praegult, pr
Page 113 and 114:
need ajad on mööda > need ajad on
Page 115 and 116:
suuri summe > suuri summasid vastuo
Page 117 and 118:
hardumus > hardus *nr 52, 29.12.194
Page 119 and 120:
insener > inzhener pidzhama > pidzh
Page 121 and 122:
ja mina oleme sind valuga otsinud.
Page 123 and 124:
KA hunik > hunnik; tunistma > tunni
Page 125 and 126:
(H ja H) nr 19, 08.05.1949, lk 5 ko
Page 127 and 128:
(V ja Õ) nr 51, 18.12.1949, lk 5 k
Page 129 and 130:
7-da > 7-nda (V ja Õ) nr 14, 02.04
Page 131 and 132:
KA kallis > kallidus ; kaunis > kau
Page 133 and 134:
käest (tarbetu) > -lt KA Jaht lõv
Page 135 and 136:
õukond > hoovkond KA õuejutlustaj
Page 137 and 138:
ülemeelik > ülemeelne 117 posthuu
Page 139 and 140:
säiluma > säilima tandri > tandre
Page 141 and 142:
KA kaitseda, kaitsenud, kaitsetud,
Page 143 and 144:
LISA 4: AJALEHE EESTI PÄEVALEHT RU
Page 145 and 146:
1940. aastal > aastal 1940 UUSI SÕ
Page 147 and 148:
ingi > ümber ringi vahetama, ringi
Page 149 and 150:
juuks > juus > juuksed Tal on ilusa
Page 151 and 152:
kolonii > koloonia („rühm teatav
Page 153 and 154:
niigi („isegi niipalju“) ja nii
Page 155 and 156:
uje, ujeda - soome keelest 131 ; ar
Page 157 and 158:
Küll te varsti tääsete, millal t
Page 159 and 160:
vaenulik > vaenuline UUSI SÕNU evi
Page 161 and 162:
psüühiline > psüühhiline psüü
Page 163 and 164:
Nägin öösel huvitava ulma. Ta n
Page 165 and 166:
nr 178, 03.08.1963, lk 3 missugune
Page 167 and 168:
Nad olid kadedad tema pääle. > Na
Page 169 and 170:
UUSI SÕNU aabe, aape - kirjatäht
Page 171 and 172:
tõivima - millestki mingi menetlus
Page 173 and 174:
ürm, ürma - kunstlikult loodud;
Page 175 and 176:
1964 nr 16, 21.01.1964, lk 2 järel
Page 177 and 178:
hulgumine > ulgumine > ulumine nõu
Page 179 and 180:
irduma - soome keelest; küljest, k
Page 181 and 182:
tahtis mind linna kaasa võtta. Raa
Page 183 and 184:
eelpool > eespool eespool toodud an
Page 185 and 186:
painutama, paindlik, painutus tulen
Page 187 and 188:
onu linna kaasa võtta mu. > … ku
Page 189 and 190:
Kõik ta ettevõtted nurjusid (läk
Page 191 and 192:
Mitte tema, vaid ta naaber. Ta ei t
Page 193 and 194:
nr 191, 20.08.1966, lk 2 ptii > pet
Page 195 and 196:
kõigil (kasutame nimisõna ees) ja
Page 197 and 198:
nr 196, 25.08.1967, lk 2 nähtakse
Page 199 and 200:
naum, nauma - puuvili See puu kanna
Page 201 and 202:
LISA 6: TÖÖLEHT „KADUNUD MÕRSJ
show all

Download (1362Kb) - E-Ait

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?