You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
KOKKUVÕTE<br />
Johannes Aavik jätkas Rootsis jõudsalt eesti keele uuendamist ja täiendamist vaatamata<br />
sellele, et enamus sõnavara täiustamise ettepanekuid oli juba Eestis ilmunud. Johannes Aavik<br />
tegi perioodikaväljaandeis sõnadele reklaami uue sõnastuse, väsimatu järjepidevuse ja<br />
põhjendatud kindlameelsusega.<br />
Nüüdiskeelde on jõudnud 38 kordusettepanekut (26 tüve ja 12 tuletist) Välis-Eesti rubriigist<br />
„Uusi sõnu“. Rubriigis on vanimad kordusettepanekud kehutama ja tuletis kehutus, 1915.<br />
aastast, ja noorimad, aastast 1936, tüved hahm, põgu ja riin. Ettepanekustaadiumisse jäi 63<br />
varasemal ajal kordunud sõna (41 tüve ja 22 tuletist), lisaks üks Rootsi-perioodi uudissõna<br />
vüün. Keelemees tõi tüve lugejateni 1949. aasta 4. detsembri väljaandes.<br />
Sõnad, mida keelemees propageeris rubriigis „Uusi sõnu“, ei ole kaugeltki kõik, mida<br />
Johannes Aavik oleks tahtnud kodustada eesti keelde.<br />
Välis-Eesti rubriikides „Vigane ja õige eesti keel“, „Halb ja hea eesti keel“ tegi Aavik<br />
tänuväärset tööd ortograafia ja lausejärjestuse teemadel. Ta esitas lugejatele viis<br />
kordusettepanekut – tüved häirima, hälin, meede, möönma ja veenma.<br />
Ettepanekustaadiumisse jäi tüvi rümu ning tuletised hälitama ja hälitus. Ühtegi Rootsiperioodi<br />
uudissõna neis rubriikides kajastamist ei leidnud.<br />
Eesti Päevalehe rubriigist „Keele alalt“ on meieni jõudnud ühtekokku 57 sõna (42 tüve ja 15<br />
tuletist), kordusettepanekute seas ka uudisvorm unutlik. Johannes Aaviku individualismideks<br />
on jäänud 99 sõna (73 tüve ja 26 tuletist), nende hulgas uudistüved ainama, defetism, luuvik,<br />
pärdama, välitama ning tuletis defetist.<br />
Johannes Aaviku loometööd on palju uuritud, kuid eeskätt on vaadeldud tema keeleuuendust<br />
ja -tegevust Eestis. Varasemal ajal pole leidnud põhjalikku käsitlus keelemehe Rootsi-periood<br />
ega küsmus, kuidas saaks keeleuuendaja tegevust käsitleda koolitunnis.<br />
Riiklikust õppekavast on välja toodud eesti keele ja kirjanduse alateemad, mis võimaldavad<br />
käsitleda Johannes Aaviku elutööd ja keeleuuendust.<br />
Eesti keel ja kirjandus on õppeainetena universaalsed seetõttu, et võimaldavad (keele)õpet<br />
siduda mistahes pädevusi arendava teemavaldkonnaga. Praktikas võimaldaks kahe aine<br />
ühendamine ajavõitu ja paremaid tulemusi pädevuste arendamisel. Kuid seni pole seda tehtud,<br />
90
Change language