You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
LISA 3: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIKIDE ”VIGANE JA ÕIGE EESTI<br />
KEEL” JA„HALB JA HEA EESTI KEEL“ SÕNALOEND<br />
Loendi ülesehituse selgitus<br />
Loetelus on iga aastakäigu number esile toodud. Ajaleheviide sisaldab väljaande numbrit,<br />
kuupäeva ja leheküljenumbrit.<br />
Tärniga * on tähistatud artiklid, millele puudub viide bibliograafias „Johannes Aavik ja<br />
keeleuuendus“ (vt Vihma 2000).<br />
Matemaatiline sümbol „on suurem kui“ tähistab sõna „asemel või parem“. Nt eila > eile<br />
tuleks lugeda „eila asemel, parem eile“.<br />
Sulgudes on kaldkirjas esitatud Johannes Aaviku kommentaarid märksõnadena, selles loendis<br />
on enamasti välja jäetud tähelepanekud, mis on üsna läbinähtavad, nt sõnavorm on<br />
kõnekeelne ,murdeline või lühendatud.<br />
Tähis KA tähendab seda, et konkreetse artikli alapeatüki all on toodud lisaks ka muid näiteid.<br />
Näiteks vale vorm on eila, selle asmel tuleks kasutada vormi eile. Samas on vale ka vorm<br />
eilane, selle asemel tuleks kasutada vormi eilne.<br />
Allmärkusena on toodud sõnade tõlge või selgitus.<br />
1945 (V ja Õ 101 )<br />
nr 1, 07.01.1945, lk 4<br />
eila > eile (murdevorm, kõnekeelne > põhjaeestikeelne, kirjakeelne)<br />
KA eilane > eilne<br />
kodu minema (vorm võib olla seesütlevas – nt ta on praegu kodu e kodus) > koju minema<br />
ülesse (vigane vorm, analoogia kirikusse, peresse) > üles<br />
101 Artiklid pealkirjaga „Vigane ja õige eesti keel“.<br />
110
Change language