Download (1362Kb) - E-Ait

inspiratisiooniallikat. Näiteks sõnastike lõpuosas (vt Aavik 1936) on toodud eraldi
peatükkidena uute või tundmatute sõnade võõrkeelsed vasted või on selgitused lisatud
vabamas vormis väljaannete veergudel. Helle Mets (1970: 16) rõhutab, et häälikute arv on
kõikides keeltes suhteliselt väike ja mingi häälikukombinatsiooni esinemine mitme keele
samatähenduslikes sõnades võib olla ka lihtsalt juhus. Kunstlike sõnade taga peituvate
võõrkeelsete eeskujude otsimisel tuleks olla ettevaatlik.
Vastavalt kunstliku osakaalu määrale võib tehissõnad tinglikult jaotada kolme rühma (Tauli
1968: 136–140; Mets 1970: 13–18; Kull 2000: 228-229).
Valter Tauli tehissõnade liigitelu:
Kontraktsiooni- ehk koondusmeetod - omakeelsete keelendite lühendamine, häälikute
ümberpaigutamine ja muutmine. Nt kaavitama < kaasa avitama, jäälima < järele
andma, selmet < selle asemel et.
Alteratsiooni- ehk muundusmeetod – oma või võõrkeelne mugandus, sõna häälikulise
kuju meelevaldne muutmine, eeskujuks mõni võõrkeel. Nt roim < eeskujuks
inglisekeelne crime [kraim].
Kombinatsioonimeetod ehk keelendi vaba kombineerimise meetod ehk ex nihilo
sõnaloomeviis - iseseisvad kunstlikud kombinatsioonid (nt veenma, eenma, nõme),
väga oluline lisa traditsioonilistele meetoditele.
”Üks keskseid momente J. Aaviku keelealastes arutlustes on keele võrdlemine [inimtoimingu
abinõu, riista, 4 ja] masinaga. Siin ei ole aga nähtavasti tegemist mehhanitsismiga J. Aaviku
vaateis, vaid publitsistliku võrdlusega keele arendamise huvides.” (Nemvalts 1980: 60)
”Kordame veel: keel on riist, keel on masin. Seepärast ei pea tema pääle vaatama mitte yksi
loodusteadlase silmaga, keda huvitab ainult nähtuste konstateerimine ja seletus, vaid ka
tööstusinimese, inseneri, tehniku silmaga, kes nähtusi oma kasuks, oma otstarvete kohaselt
pyyab painutada ja kasutada.” (Aavik 1974: 9)
Mida rohkem on keeles tüvesid, seda rikkam on keel. Tüvedest saab omakorda moodutada
tuletisi, mis laiendavad keele sõnavara veelgi.
4 Aavik 1974: 8.
13