25.01.2015 Views

Download (1362Kb) - E-Ait

Download (1362Kb) - E-Ait

Download (1362Kb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Martin Ehala (vt Ehala 2010: 76-77) tõdeb, et eesti keelt ja kirjandust on pea kaksteist aastat<br />

õpetatud teatud vastuolus: õpetamine (ainekava sisu, õppevahendid, -protsess) lähtub ainest,<br />

st teoreetilistest teadmistest, aga tulemusi loodetakse saavutada pädevustena. Kuid pädevusi,<br />

oskusi saab õppida vaid reaalses situatsioonis, olukorra mudelis.<br />

“Ainekeskse õpetusega ei ole aga võimalik pädevusi efektiivselt arendada, sest teoreetiliste ja<br />

praktiliste oskuste tasakaal on paigast ära […]. Niisiis, kui soovime tõesti arendada<br />

emakeelepädevust, siis tuleb teoreetilise ja praktilise osa vahekorda emakeeleõpetuses<br />

muuta.” (Ehala 2010: 77)<br />

Ehala järgi (vt Ehala 2010: 78) jaguneb lõiming vertikaalseks ja horisontaalseks, millest<br />

esimene toimub ühe õppeaine raames, teine aga näeb ette seoste loomist erinevate õppeaine<br />

vahel nii, et õpilastel kujuneks õpitavatest nähtustest terviklik (aineteülene) arusaam.<br />

Vertikaalse lõimingu võib omakorda jagada lineaarseks ja spiraalikujuliseks. Lineaarse<br />

lõimingu puhul järgnevad teemad teineteisele lineraarselt. Spiraallõimingu puhul lähenetakse<br />

õppesisule võimalikult laialt, sammhaaval muutub igal õppeaastal õpitava sisu ja maht<br />

keerulisemaks. See lõimingutüüp on omane võõrkeeleõpetusele.<br />

Martin Ehalaga (2010) võib nõustuda – kuna suhtluspädevuse arendamine on muutumas<br />

emakeele õpetamise pea olulisimaks eesmärgiks, tuleks hakata eesti keele ja kirjanduse<br />

ainevaldkonnas kasutama võõrkeeleõpetusele omast spiraallõimingut.<br />

Horisontaalses lõimingus võib eristada vähemalt nelja lõimimisviisi, mis erinevad teineteisest<br />

loodud seoste ja sidemete tugevuse astmest. Näiteks ajaline kooskõla on nõrgim lõimimise<br />

aste, mille puhul kahe, sisuliselt lähedase aine õpetus toimub ajaliselt paralleelselt, samal<br />

veerandil või õppeaastal. Tugevaimaks astmeks nimetab autor suuremahulise õppeaine<br />

loomise, kus on põimitud mitme sisuliselt lähedase õppeaine teemad, nt eesti keele ja<br />

kirjanduse ühendatud õppeaine või ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja majandusgeograafia<br />

ühendatud õppeaine. (Ehala 2010: 78-79)<br />

Lisaks võõrkeeleõpetuse meetodite ülevõtmisele eesti keelde võiks Martin Ehala (2010: 78-<br />

79) arvates keelt vaadelda praktilisena ka seetõttu, et infotehnoloogia osakaal on tugevalt<br />

kasvanud.<br />

Kuna eesti keele ja kirjanduse lõimimisel on seatud esikohale suhtluspädevused, mille<br />

arendamine võib toimuda väga erineva sisu põhjal alates poliitikast ja igapäevaelust kuni<br />

87

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!