You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1952. Neil aastail käisin, nagu ülal nimetasin, kuulamas Aaviku loenguid. Siin ei olnud rootsi<br />
ülikoolides veel võimalik õppida eesti keelt iseseisva ainena. Hiljem olukord muutus ja ma<br />
sooritasin eksami eesti keeles dotsent Valter Tauli juures Uppsala ülikoolis. Muidugi pidin<br />
tundma ka Aaviku panust kirjakeele arengus. Tauli on kirjutanud palju<br />
keelekorraldusküsimustest ja ka Aaviku tööst. (nt Johannes Aaviku keeleuuendus. Stockholm<br />
1982, kuhu on koondatud ajakirjas Tulimuld varem ilmunud artiklid). Tegutsedes õpetajana<br />
(SE Gümnaasiumis, Upsala ja Stockholmi ülikoolis, Eesti Keele ja Kirj. Instituudis) oli mul<br />
hea võimalus tutvustada õpilastele ka Aavikut. Niisiis julgen ütleda, et ma tema tööd tunnen,<br />
kuid pole seda metoodiliselt uurinud. […]<br />
3. Kuidas iseloomustaksite Johannes Aaviku keelealast tegevust Rootsis Mis oli selles<br />
uut, mis oli Eesti-tegevuse jätkuks<br />
Aaviku keelealast tegevust Rootsis oskan iseloomustada vaid oma subjektiivsetest<br />
arvamustest lähtudes. Loengutes Eesti Teaduslikus Instituudis ja mujal jätkas ta (noorele<br />
vähem teadvale kuulajaskonnale) oma juba varem esitatud uuenduste tutuvustamist.<br />
Paralleelselt olid tema tähelepanu keskmes ka õigekeelsusküsimused. Vahel võttis ta sõna<br />
siinses eestikeelses perioodikas. Samuti rakendas ta uuenduslikku keelt ilukirjanduslike teoste<br />
tõlkimisel. Eesti Päevalehes avaldas ta oma seisukohti 60ndail aastail rubriigi all “Keele<br />
alalt”. Rootsis jätkas ta uute sõnade loomist. Seda on ta nimetanud ajakirjandusele antud<br />
intervjuudes ja kirjavahetuses K. Mihklaga (vt pühenduseteos Üheksa aastakümmet. Tallinn<br />
1971).<br />
4. Mis oleks Teie arvates Johannes Aaviku tegevusest veel uurimata<br />
Aavik oli rootsieestlaste poolt väga lugupeetud ja teda austati juubelite puhul pidulike<br />
aktustega, kuid samal ajal oli ta Nõukogude Eestis põlatud. Ma ei usu, et praegusedki<br />
koolinoored temast suurt midagi teavad. Kirjasõnas aga kasutati sama keelt, mis kodumaalt<br />
kaasa toodi koos juba seal läbilöönud uuendustega. Ma ei ole tähele pannud, et midagi uuemat<br />
autorid oma tekstides praktiseerinud oleks. Vahetevahel avaldas Eesti Teaduslik Selts Rootsis<br />
ajakirjanduses ettepaneku korras vasteid uutele mõistetele, mis olid kasutusel rootsi keeles,<br />
kuid eesti keeles puudusid, kuid see on teine peatükk.<br />
Keeleveerud ajalehes olid muidugi kasulikud ja juhtisid tähelepanu õigekeelsusele. (neid<br />
kirjutas ka pedagoog ja kirjanduskritiik Helmi Eller.) See oli eriti nooremale generatsioonile<br />
64
Change language