25.01.2015 Views

Download (1362Kb) - E-Ait

Download (1362Kb) - E-Ait

Download (1362Kb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Eesti (1944–1995), Teataja (1944–2002), ilmus aastail 1945–1953 Eesti Teataja nime all, ja<br />

Stockholms-Tidningen Eestlastele (1944–1959).<br />

Ajakirjadest tuleks ära märkida järgmised häälekandjad: Vabariiklane (1945–1947), Side<br />

(1955–1992) ja tänapäevani ilmuv Eesti Kirik (1950– ). Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirjad<br />

Mana (1957–1965 Rootsis, hiljem USA-s ja Eestis) ja Tulimuld (1950–1993, ilmus Lundis)<br />

mängisid samuti olulist rolli väliseestlaste seas. Suur osa perioodilistest väljaannetest püsis<br />

vaid lühikest aega, kuna ei suudetud tagada piisavalt suurt lugejaskonda ega kanda<br />

trükkimiskulusid. (Valmas 2003: 31–41)<br />

Magistritöö on jagatud keeleteaduslikuks ja pedagoogiliseks osaks.<br />

Esimeses osas käsitletakse Johannes Aaviku Rootsi-perioodi. Selle peamine eesmärk on anda<br />

terviklik ülevaade Johannes Aaviku Välis-Eesti ja Eesti Päevalehe juures tegutsemise ajal<br />

pakutud sõnavarast. Analüüsitakse, kui uued ajalehes väljapakutud sõnad olid ja kas tegu oli<br />

korduvate ettepanekutega.<br />

Vaadeldakse ka seda, kui palju tema ettepanekuid läbi läks, kriteeriumiks nende uudissõnade<br />

esinemus tänapäeva eesti keeles.<br />

Uurimusega täiendatakse Johannes Aaviku põhjalikult uuritud eluloo Rootsis viibimise<br />

perioodi, mil keeleteadlane jätkas väsimatult keeleuunduse kurvi lõpmatuseni viimist.<br />

Uurimuslik osa põhineb ajalehe Välis-Eesti artiklitel „Uusi sõnu”, ”Vigane ja õige eesti keel”,<br />

”Halb ja hea eesti keel” ning Eesti Päevalehe artiklitel ”Keele alalt”.<br />

Esimeses peatükis vaadeldakse keeleuuendust ja keelekorraldust Eestis ning keele sõnavara<br />

täiendamise viise. Teise peatüki fookusesse jääb Johannes Aaviku Rootsi-periood.<br />

Taustakirjelduse huvides on intervjueeritud kauaaegset keele-Aaviku uurijat ning Johannes<br />

Aaviku Seltsi esimeest Helgi Vihmat ja Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorit Paul<br />

Laani.<br />

Keelemehe Rootsi-perioodi ajalehtedes kajastuvatest nõuannetest ja ettepanekutest on<br />

lisadena koostatud nädalalehe Välis-Eesti rubriigil ”Uusi sõnu” põhinev alfabetiline ja<br />

kronoloogiline loend, mis annavad ammendava ülevaate perioodil 1946–1953 kordunud<br />

uudissõnadest ning keerukamatest käände-, pöördevormidest. Kokku on seatud rubriikide<br />

”Vigane ja õige eesti keel”, ”Halb ja hea eesti keel” ning Eesti Päevalehe rubriigi ”Keele<br />

5

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!