Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Eesti (1944–1995), Teataja (1944–2002), ilmus aastail 1945–1953 Eesti Teataja nime all, ja<br />
Stockholms-Tidningen Eestlastele (1944–1959).<br />
Ajakirjadest tuleks ära märkida järgmised häälekandjad: Vabariiklane (1945–1947), Side<br />
(1955–1992) ja tänapäevani ilmuv Eesti Kirik (1950– ). Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirjad<br />
Mana (1957–1965 Rootsis, hiljem USA-s ja Eestis) ja Tulimuld (1950–1993, ilmus Lundis)<br />
mängisid samuti olulist rolli väliseestlaste seas. Suur osa perioodilistest väljaannetest püsis<br />
vaid lühikest aega, kuna ei suudetud tagada piisavalt suurt lugejaskonda ega kanda<br />
trükkimiskulusid. (Valmas 2003: 31–41)<br />
Magistritöö on jagatud keeleteaduslikuks ja pedagoogiliseks osaks.<br />
Esimeses osas käsitletakse Johannes Aaviku Rootsi-perioodi. Selle peamine eesmärk on anda<br />
terviklik ülevaade Johannes Aaviku Välis-Eesti ja Eesti Päevalehe juures tegutsemise ajal<br />
pakutud sõnavarast. Analüüsitakse, kui uued ajalehes väljapakutud sõnad olid ja kas tegu oli<br />
korduvate ettepanekutega.<br />
Vaadeldakse ka seda, kui palju tema ettepanekuid läbi läks, kriteeriumiks nende uudissõnade<br />
esinemus tänapäeva eesti keeles.<br />
Uurimusega täiendatakse Johannes Aaviku põhjalikult uuritud eluloo Rootsis viibimise<br />
perioodi, mil keeleteadlane jätkas väsimatult keeleuunduse kurvi lõpmatuseni viimist.<br />
Uurimuslik osa põhineb ajalehe Välis-Eesti artiklitel „Uusi sõnu”, ”Vigane ja õige eesti keel”,<br />
”Halb ja hea eesti keel” ning Eesti Päevalehe artiklitel ”Keele alalt”.<br />
Esimeses peatükis vaadeldakse keeleuuendust ja keelekorraldust Eestis ning keele sõnavara<br />
täiendamise viise. Teise peatüki fookusesse jääb Johannes Aaviku Rootsi-periood.<br />
Taustakirjelduse huvides on intervjueeritud kauaaegset keele-Aaviku uurijat ning Johannes<br />
Aaviku Seltsi esimeest Helgi Vihmat ja Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorit Paul<br />
Laani.<br />
Keelemehe Rootsi-perioodi ajalehtedes kajastuvatest nõuannetest ja ettepanekutest on<br />
lisadena koostatud nädalalehe Välis-Eesti rubriigil ”Uusi sõnu” põhinev alfabetiline ja<br />
kronoloogiline loend, mis annavad ammendava ülevaate perioodil 1946–1953 kordunud<br />
uudissõnadest ning keerukamatest käände-, pöördevormidest. Kokku on seatud rubriikide<br />
”Vigane ja õige eesti keel”, ”Halb ja hea eesti keel” ning Eesti Päevalehe rubriigi ”Keele<br />
5