You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Sõnavara uuendamist pidas Aavik keeleuuenduse kõige tähtsamaks ülesandeks (Raag 2008:<br />
150). Seda fakti illustreerivad hästi keelemehe enda rakendatud meetodid: mitukümmend<br />
tõlgitud ilukirjanduslikku teksti, sõnavarateemalised artiklid ning ka uudissõnade sõnastikud,<br />
näiteks 1919. aasta ”Uute sõnade sõnastik”.<br />
Kriminaalromaanid olid Johannes Aaviku hobi ja nõrkus. Juba noormeheeas kuulusid need<br />
tema lemmiklektüüri hulka. Andes välja „Hirmu- ja õuduse jutte“, valis ta ka sinna eeskätt<br />
kriminaalse sisuga lugusid. (Rattur 2007: 57)<br />
„Originaalse ja ulatusliku tähtsusega panuse sõnaloomingusse teoorias ja praktikas andis<br />
Aavik meetodiga, mida ta nimetas „kunstlikuks sõnadeloomiseks“, s.o vaba- või<br />
tehislooming. Aavik eelistas põhimõtteliselt juursõnu tuletistele ja liitsõnadele seepärast, et<br />
juursõnad väldivad sõnade lähedast kordumist, [homonüümiat 1 ], eelkõige aga seepärast et<br />
need on individuaalsemad ja sugestiivsemad.“ (Tauli 1982: 13)<br />
Samas rõhutab Rein Kull artiklis „Keeleergastusest, sõnasepistusest ja asja armastamisest“<br />
(1983: 55), et uudissõnade läbiminekut soodustavate või takistavate tegurite seas lasub<br />
oluline roll ka assotsiatsioonidel. Sama keelend võib tekitada eri inimestel hoopis erinevaid<br />
tundeid-mõtteid. Näiteks on ühe arvates sõna hõlvama miinuseks tema lähedus varem keeles<br />
olnud sõnadele hõlmama ja hõivama, teine leiab, et see on talle just kasuks. Seetõttu ei saa<br />
uudiskeelendi hindamisel ühe inimese arvamusel olla suuremat tähtust.<br />
Keeleuuendusliikumise taandumisperioodil (1926–1944) jätkas Aavik on tõlketeoste kaudu<br />
uute sõnade propageerimist (Mihkla 1971: 63). Paul Laan (1984: 38) toob välja, et Johannes<br />
Aavik on võõrsil loonud üle 20 uue tüve ja uue grammatilise vormi ”k-relatiiv 2 ”.<br />
Karl Mihkla (1971: 63) lisab, et märksa suuremat vilja kandis Aaviku töö õigekeelsuse alal.<br />
1 Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sõna samakujulised taga on […] kolm<br />
võimalust (Erelt jt 2007: 642-643):<br />
a) sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint 'kala' ja tint 'kirjutusvedelik',<br />
b) sama häälduskuju (homofoonid), nt baar ja paar,<br />
c) sama kirjakuju (homograafid), nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi).<br />
2 Aavik väidab, et on k-relatiivi leiutanud Rootsis 19. juulil 1949. a (Vt Hint 2012: 94).<br />
9
Change language