Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
| 100<br />
sed märksa kriitilisema hinnangu. Vaid vähem kui kolmandik<br />
eestlastest usub, et need võimalused on mõlemad<br />
rahvusgrupil võrdsed. Mitte-eestlaste seas on optimistlikke<br />
aga vaid 6%. Jällegi on 15–24-aastased mitte-eestlased<br />
pisut vähem kriitilised, kuigi ka neist üheksa kümnendikku<br />
ei usu võrdsete võimaluste olemasolusse.<br />
Põhjusi, miks nii paljud mitte-eestlased ei pea <strong>Eesti</strong><br />
tööturu reegleid võrdseid võimalusi soosivaiks, on rohkem<br />
kui üks. (Rahvus)rühma tasandil on olulisimaks<br />
mitte-eestlaste kui sotsiaalse rühma alanev mobiilsus,<br />
mis kaasnes <strong>Eesti</strong> Vabariigi taasiseseisvumisega. Milliseks<br />
mitte-eestlase personaalne „võit“ või „kaotus“<br />
siirde tulemusena ka ei osutunud, põlisrahvusesse mittekuulumisega<br />
kaasnes avalikus diskursuses selge kaotaja<br />
pitser. Seega mõjutas pigem üldisem (rahvus)rühma<br />
alaneva mobiilsuse kogemus tööturu kogemuse mõtestamist<br />
ja tõlgendamist. Nagu näitas ka meie analüüs, ei<br />
pruugi hinnang võimaluste võrdsusele tööturul põhineda<br />
isiklikul tööturu kogemusel, pigem kajastab see<br />
üleüldist põlisrahvusesse mittekuulumisest tulenevat<br />
võimaluste kahanemise tajumist.<br />
Kokkuvõte<br />
Mitte-eestlaste nõrgem positsioon tööturukonkurentsis<br />
kajastub ainult osaliselt hinnangutes ja ootustes<br />
töö leidmisele. <strong>Eesti</strong> kodakondsuseta ja halva eesti<br />
keele oskusega inimesi, kelle töötusrisk on kõrgeim ja<br />
väljavaated saada juhi või tippspetsialisti amet kõige<br />
tagasihoidlikumad, iseloomustavad ka eestlastest selgelt<br />
madalamad nõudmised ja ootused vastuvõetavale<br />
tööle ning suurem ebakindlustunne tööturul.<br />
Enesehinnangulises plaanis on riigispetsiifiline<br />
inimkapital väga oluline tööturu hoiakute kujundaja.<br />
<strong>Eesti</strong> kodakondsusega või hea eesti keele oskusega<br />
mitte-eestlaste (eriti noorte) ootused tööturul on üldiselt<br />
kõrgemad või sarnased eestlaste ootustele. Seevastu<br />
antud grupi reaalne positsioon tööturul viitab sellele,<br />
et sarnase haridustaseme ja muude võrdsete eelduste<br />
Viidatud allikad<br />
1. Lane, R. E. (1986). Market justice, political justice. American<br />
Political Science Review 80, 383–402<br />
2. Luuk, M., Pavelson, M. (2002). Non-<strong>Estonian</strong>s on the Labour<br />
Market: A Change in the Economic Model and Differences in<br />
4.6. Kokkuvõte<br />
<strong>Eesti</strong> elanike rahulolu on Euroopas keskmisel tasemel,<br />
kuid erinevus etnilise enamuse ja vähemusrühmade<br />
rahuloluhinnangutes on üks suurimaid – <strong>Eesti</strong><br />
venekeelne elanikkond on eluga vähem rahul, kui<br />
eestlased. Võrreldes eestlaste ja mitte-eestlaste eluga<br />
rahulolu määravaid tegureid, on vähemusrahvuste<br />
esindajate hinnangu kujunemisel hoopis olulisemal<br />
kohal rahulolu riigi toimimisega, mis <strong>Eesti</strong> venekeelse<br />
elanikkonna puhul on madal. Venekeelse elanikkonna<br />
seas reformide alguses valitsenud positiivsed<br />
korral jäädakse eestlastele tööturukonkurentsis alla.<br />
Ootuste ja tegelikkuse vastuolu avaldub selgelt <strong>Eesti</strong><br />
kodakondsuse ja hea keeleoskusega noorte mitte-eestlaste<br />
puhul, kelle väljavaated saada juhi või tippspetsialisti<br />
positsioon on eestlastest eakaaslastest oluliselt<br />
madalamad, samas aga nende ootused palgale on kõrgemad<br />
ning soov saada haridusele vastavat tööd sarnane<br />
eestlastega. Seega on tekkinud käärid ootuste ja<br />
ootuste realiseerimise vahel. Ilmselt on nii see asjaolu<br />
kui ka üldisem rahvusrühma alaneva mobiilsuse<br />
kogemus toonud kaasa mitte-eestlaste äärmiselt kriitilise<br />
hinnangu võimaluste võrdsusele tööturul.<br />
Olulisimateks tingimusteks, millest sõltuvad vähemuse<br />
esindajate valikud ja võimalused tööturul, peetakse<br />
migratsiooni- ja vähemusrahvustele suunatud<br />
poliitikat, tööturu struktuure ning regulatsioone, ka<br />
heaoluriigi rolli, maandamaks toimetulekuriske või<br />
vastupidi, survestades asuma ka kõige viletsamale<br />
tööle. Riigi poliitika vähemuste suhtes omab alati ka<br />
sümbolilist tähendust, edastades kõigile osapooltele<br />
sõnumi selle kohta, kellena saabunud inimest koheldakse,<br />
kui püsivana prognoositakse suhet selle isiku<br />
ja riigi vahel, kas osapooltel tasub sellesse suhtesse<br />
panustada. Kui nähakse, et riigispetsiifiline inimkapital<br />
ei suuda võrdsustada võimalusi, siis tekib oht, et ei<br />
soovitagi sellesse investeerida.<br />
Eriti oluline on poliitika järjepidevus ja üldsusele<br />
edastavate signaalide selgus siis, kui tekib vajadus teise<br />
põlvkonna immigrantide integreerimise järele. Teise<br />
põlvkonna integreerimisega kaasnevad hoopis komplitseeritumad<br />
(võrreldes esimese põlvkonna immigrantidega)<br />
probleemid, sealhulgas ka suuremad ambitsioonid<br />
saavutamaks põliselanikega võrdseid tulemusi<br />
(nagu näitas ka meie analüüs). Nagu näha, pole olukorra<br />
tajumise ega ka reaalsete perspektiivide osas<br />
nooremate mitte-eestlaste olukord vanemate omast<br />
oluliselt parem. Seega oleks naiivne loota, et olukord<br />
muutub iseenesest paremuse suunas.<br />
Social Capital. The Challenge of Russian Minority. Lauristin,<br />
M., Heidmets, M. (eds). Tartu University Press, 89–116<br />
3. Reitz, J. G. (1998). Warmth of the Welcome. Westview Press,<br />
Boulder, CO<br />
ootused demokraatia ja turumajanduse suhtes on aga<br />
siirdeperioodi teiseks kümnendiks taandunud – kuigi<br />
rahulolu olevikuga tõuseb pidevalt, langeb samas usaldus<br />
uue süsteemi, eriti poliitilise süsteemi, toimimise<br />
suhtes tulevikus. Võrreldes Euroopa sisserännanute<br />
vastavate hinnangute keskmisega on <strong>Eesti</strong> venekeelse<br />
elanikkonna diskrimineerimise kogemus laialdasem,<br />
sotsiaalne kapital ja huvi poliitika vastu märgatavalt<br />
madalam. Olukord paraneb ainult veidi põlvkondade<br />
noorenedes – venekeelsete noorte sotsiaalne kapital
Change language