Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 2.4.4. Erinevad surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid,<br />
traumad ja mürgistused<br />
800<br />
700<br />
600<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
| 38<br />
0<br />
1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet.<br />
Sõidukiõnnetused<br />
Juhuslik kukkumine<br />
Juhuslik uppumine<br />
Suitsu, tule ja leekide toime<br />
Külmumine<br />
Juhuslikud mürgistused<br />
Alkoholimürgistus<br />
Enesetapp<br />
Joonis 2.4.5. Vähki haigestumus ja suremus 100 000<br />
elaniku kohta meeste ja naiste lõikes<br />
500<br />
450<br />
400<br />
350<br />
300<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
50<br />
0<br />
Joonis 2.4.6. HIV-i uued juhud ja juhud kokku, 1997-<br />
2008<br />
7000<br />
6000<br />
5000<br />
1994 1998 2002 2005<br />
Haigestumus mehed<br />
Haigestumus naised<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet 2008.<br />
Uued HIV juhud<br />
HIV juhud kokku<br />
4000<br />
3667<br />
3000<br />
2827<br />
1928<br />
2000<br />
1000 51<br />
10<br />
52<br />
10<br />
64<br />
12<br />
454<br />
390<br />
1474<br />
899 840 743 621 668 633 544<br />
0<br />
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008<br />
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon.<br />
Suremus mehed<br />
Suremus naised<br />
5063<br />
4442<br />
6908<br />
6364<br />
5731<br />
gused. Naistel põhjustavad eluaastate kaotust välispõhjused<br />
sünnist kuni 45. eluaastani. Kasvajatest<br />
tingitud kaotus on naistel ülekaalus 45–59-aastaselt<br />
ning alates 60. eluaastast südame- ja veresoonkonna<br />
haigused (Vals ja Lai 2005).<br />
Südame-veresoonkonna haigused<br />
<strong>Eesti</strong>s moodustavad südame-veresoonkonnahaigused<br />
kogusuremusest 50% ringis, samal ajal kui arenenud<br />
Euroopa riikides on nende osakaal umbes kolmandik.<br />
Siiski on <strong>Eesti</strong>s naiste seas märkimisväärselt viimase<br />
kümnendi jooksul SVH osakaal langenud ning suurenenud<br />
on suremus pahaloomulistesse kasvajatesse<br />
(Sakkeus 2009).<br />
Vigastused<br />
Vigastussurmad on laste ning parimas tööeas meeste<br />
üheks peamiseks surma põhjuseks. 2006. aastal moodustasid<br />
vigastussurmad <strong>Eesti</strong>s 9,4 % kõigist surmajuhtudest<br />
(Soomes oli see 11,2% ja Rootsis 7,7%) (Kaasik<br />
jt 2008). Meeste vigastussuremus ületab naiste oma<br />
keskmiselt 3,3 korda, mõnes eagrupis isegi 8 korda.<br />
Vigastussurmade sagedasemad põhjused nii meeste kui<br />
naiste seas on enesetapp, mürgistus (sh alkoholimürgitus)<br />
ja mootorsõidukiõnnetustega seotud surmad. Kõigist<br />
1–49-aastaselt surnud meestest oli vigastuste läbi<br />
hukkunud 50% ja naistest 30% (Kaasik jt 2008).<br />
Alates 2001. aastast on õnnetusjuhtumite, mürgistuste<br />
ja traumade tagajärjel surmade arv vähenenud<br />
30%. Kõige enam on langenud suremus alkoholimürgistusse<br />
(joonis 2.4.4.).<br />
Vähk<br />
<strong>Eesti</strong>s on vähkkasvajad surmapõhjuste hulgas vereringeelundite<br />
järel teisel kohal ja see moodustab 20%<br />
kõigist surmadest. <strong>Eesti</strong> Vähiregistri andmetel suureneb<br />
vähi esmasjuhtude arv pidevalt. 1994–2005 suurenes<br />
pahaloomulistesse vähkkasvajatesse haigestumine<br />
meestel 25% ja naistel 22,4%, suremus samal ajaperioodil<br />
on suurenenud meestel 20% ja naistel 11% (joonis<br />
2.4.5.). 2003. aasta andmetel esines meestel kõige sagedamini<br />
kopsuvähki (ligi 20% kõigist uutest vähijuhtudest<br />
meestel), teisel kohal oli eesnäärmevähk ning<br />
komandal käär- ja pärasoolevähk. Naised haigestuvad<br />
kõige sagedamini rinnavähki (20% kõigist juhtudest),<br />
seejärel nahavähki ning käär- ja pärasoole vähki. Aastate<br />
lõikes näitab haigestumus neisse vähivormidesse<br />
pidevat kasvutrendi.<br />
HIV ja tuberkuloos<br />
<strong>Eesti</strong>s on aastate jooksul kokku registreeritud 2008.<br />
aasta detsembri lõpu seisuga 6908 HIV-i juhtu, kuid<br />
UNAIDS-i hinnangul on tõenäoline nakkusekandjate<br />
arv üle 10 000 (UNAIDS 2008). Plahvatuslik HIV-i nakkuse<br />
levik algas 2000. aastal Ida-Virumaal. 2001. aastal<br />
diagnoositi seni kõige suurem HIV-i esmashaigestumise<br />
arv – 1474 uut juhtu aastas (joonis 2.4.6.).<br />
Endiselt on <strong>Eesti</strong>s registreeritavate uute HIV-juhtude<br />
määr Euroopa kõrgeim, kuid 2001. aasta tippseisuga<br />
võrreldes on nakatunute arv siiski vähenenud<br />
ja stabiliseerunud. Naiste osakaal esmakordselt diagnoositud<br />
HIV-juhtude seas on <strong>Eesti</strong>s ilmutanud stabiilset<br />
tõusutendentsi – 2000. aasta 20%-lt 2006. aasta<br />
36%-ni (Rüütle 2008), kuid see seletub uute HIV-diagnooside<br />
arvu vähenemisega meeste seas, mitte nakatumise<br />
kasvuga naiste hulgas. Kuna tõendusmaterjal<br />
ei viita vastupidisele, on tõenäoline, et need naised on
Change language