Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 3.4.1. Elukvaliteedi tüübid (elukvaliteedi<br />
komponentide standardiseeritud keskmiste alusel)<br />
Joonis 3.4.2. Elukvaliteedi tüüpide sotsiaaldemograafiline<br />
profiil<br />
Rahvus<br />
| 68<br />
Tajutud<br />
sotsiaalne<br />
positsioon<br />
Tajutud<br />
sotsiaalne<br />
kaasatus<br />
Rahulolu<br />
majandusliku<br />
olukorraga<br />
pensionär<br />
Õpilane,<br />
üliõpilane<br />
Tööline<br />
Teenindaja,<br />
müügitööline,<br />
kontoritöötaja<br />
Juht,<br />
spetsialist<br />
Venekeelne<br />
elanikkond<br />
<strong>Eesti</strong>keelne<br />
elanikkond<br />
Põhitegevus Mittetöötav<br />
40–59<br />
25–39<br />
Vanus 60–75<br />
15–24<br />
Keskharidus<br />
HaridusKõrgharidus<br />
Põhiharidus<br />
Allikas: Integratsiooni monitooring 2008.<br />
15,1 7,1 42,7 35,1<br />
51,9 15,0 25,0 8,1<br />
25,6 23,1 33,0 18,2<br />
37,0 16,3 36,1 10,6<br />
55,1 20,9 17,8 6,2<br />
22,8 23,3 28,8 25,1<br />
43,3 13,8 31,2 11,7<br />
21,9 9,4 40,4 28,3<br />
33,8 17,5 30,3 18,4<br />
44,4 19,6 25,6 10,5<br />
45,6 20,2 27,0 7,3<br />
36,5 17,0 30,4 16,2<br />
34,1 17,2 31,8 16,9<br />
31,7 13,9 35,2 19,2<br />
0 20 40 60 80 100<br />
Kõrge elukvaliteediga<br />
Rahulolematud<br />
Majanduslikud võimalused<br />
Allikas: Integratsiooni monitooring 2008.<br />
1<br />
0,5<br />
0<br />
-0,5<br />
-1<br />
-1,5<br />
-2<br />
Rahulolu sõprussuhetega<br />
Kõrge elukvaliteediga Rahulolevad<br />
Rahulolematud<br />
Rahulolevad<br />
Rahulolu eluasemega<br />
Madala elukvaliteediga<br />
Rahulolu<br />
isikliku<br />
turvalisusega<br />
Rahulolu<br />
perekonnaeluga<br />
Madala elukvaliteediga<br />
juhtidele ja spetsialistidele (55%) ning pigem kõrgema<br />
kui madalama haridusega inimestele (joonis 3.4.2.).<br />
Vastuolulise elukvaliteedi tasemega elanikkonna osa<br />
ehk nn „rahulolematud“ esindavad vastuolulist elukvaliteedi<br />
tüüpi (17% elanikkonnast). Ühelt poolt on<br />
sellele tüübile iseloomulik esimese elukvaliteedi tüübiga<br />
ligikaudselt samaväärne sotsiaalne staatus (keskmisest<br />
kõrgemal positsioonil 50%) ja majanduslik toi-<br />
metulek (84% saab hakkama või elab väga hästi), samal<br />
ajal aga ollakse oma elu erinevate aspektide suhtes väga<br />
rahulolematud (60% ei ole rahul eluasemega, 50% oma<br />
perekonnaeluga, 45% oma isikliku turvalisusega), sarnanedes<br />
kõige madalama elukvaliteedi tasemega isikuterühmale.<br />
15% tunneb end sotsiaalselt võõrandununa.<br />
Nimetatud gruppi kuuluvad isikud on keskmisest pisut<br />
enam seotud erinevate kodanikeühendustega, samas on<br />
nende usaldus ühiskonnainstitutsioonide vastu mõnevõrra<br />
keskmisest madalam ning kümnendik on valmis<br />
<strong>Eesti</strong>st alaliselt ning 27% ajutiselt lahkuma.<br />
Rahulolematute grupp on ka oma sotsiaaldemograafiliselt<br />
koosseisult heterogeenne – grupi<br />
esindajad on enam-vähem ühtlaselt esindatud peaaegu<br />
kõigis sotsiaalsetes rühmades. Siiski on antud<br />
elukvaliteedi tüübi esindajatest pooled nooremad kui<br />
40 eluaastat, samuti on see pigem iseloomulik mitteeestlastele<br />
eestlastega võrreldes.<br />
„Rahulolevad“ (30%) erinevad esimesest tüübist peamiselt<br />
väiksemate materiaalsete võimaluste ja majandusliku<br />
toimetuleku taseme poolest (praeguse sissetulekuga<br />
saab hakkama üle 60% tüübi esindajatest).<br />
Samuti on selles elukvaliteedi tüübis tajutud sotsiaalne<br />
positsioon tunduvalt madalam (vaid kuuendikul keskmisest<br />
kõrgem), tajutud võõrandumise määr on 13%.<br />
Samas aga on üldised rahuloluhinnangud ühtlaselt kõrged<br />
ning vaid paari protsendipunkti võrra madalamad<br />
kõrge elukvaliteediga isikuterühma rahulolunäitajatest.<br />
Gruppi iseloomustab keskmisest madalam ühiskondlik<br />
osalus ning negatiivsem suhtumine <strong>Eesti</strong> tänasesse ja<br />
tulevasse sotsiaal-majanduslikku olukorda, ent samas<br />
on huvi <strong>Eesti</strong>st lahkumise vastu vähene.<br />
Üle 60% antud rühma kuuluvatest inimestest on<br />
vanemad kui 40 eluaastat (üle 40% pensionärid), suhteliselt<br />
võrdselt on esindatud nii eestlased kui ka mitteeestlased.<br />
Madala elukvaliteediga elanikkonna osa. Neljas elukvaliteedi<br />
tüüp esindab väga selgelt madalat elukvaliteeti<br />
ning siia kuulub 16% elanikkonnast. Ligi 90%<br />
rühma esindajatest ei saa praeguse sissetuleku tasemel<br />
hakkama, neli viiendikku tajub sotsiaalset võõrandumist<br />
ning enam kui pooled leiavad, et nad asuvad<br />
ühiskonna sotsiaalses hierarhias kolmel esimesel<br />
astmel. Ka üldised rahuloluhinnangud on keskmisest<br />
oluliselt madalamad, kuid siiski võrreldavad „rahulolematute“<br />
grupi vastavate hinnangutega. Valdav on<br />
pessimistlik hoiak <strong>Eesti</strong>s toimuva suhtes ning usaldamatus<br />
institutsioonide vastu. Ligi 15% grupi esindajatest<br />
on võimalusel valmis <strong>Eesti</strong>st alaliselt lahkuma.<br />
See elukvaliteedi tüüp on iseloomulik eelkõige<br />
vanemaealisele elanikkonnale: 34% antud rühma kuuluvatest<br />
inimestest on vanemad kui 60 eluaastat (35%<br />
kõigist pensionäridest, kellest enamik on naised, ning<br />
mitte-eestlased on eestlastega võrreldes enam esindatud).<br />
Nooremaealiste seas on enim kõrgema elukvaliteedi<br />
esindajaid. Vanemaealistest 28% esindab madalat<br />
elukvaliteedi tüüpi. Nooremaealiste (15–24-aastaste)<br />
ja vanima vanusrühma (60–74) erinevus elukvalitee-
Change language