You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Eesti</strong> välis- ja siseränne Euroopa taustal<br />
Euroopa statistikakeskuse Eurostat andmetel on<br />
Euroopa Liidus (koos Islandi, Norra ja Šveitsiga)<br />
rändesaldo positiivne; aastail 1998–2008 on sellesse<br />
piirkonda kolinud aastas ligi 1,5 miljonit uut elanikku.<br />
Euroopa-sisene ränne on aga aastate lõikes olnud<br />
üsnagi muutlik, kuid ilmselt on siingi raskusi korrektsete<br />
andmetega: tüüpiliselt on väljarändeandmed<br />
tugevasti alakaetud, sest inimeste riigist lahkumist ei<br />
kontrollita, sisserände andmed aga on korrektsemad<br />
seoses elamis- ja töölubade vormistamisega. Paratamatult<br />
kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes vaid<br />
ametlikke rändeandmeid (meil RR), selletõttu erinevad<br />
<strong>Eesti</strong> puhul Eurostati andmed mõnevõrra täpsematest<br />
Statistikaameti andmetest.<br />
Suurimad sisserändemaad on olnud Hispaania ja<br />
Iirimaa, kus keskmine aastane välisrände saldo on<br />
üle ühe protsendi; sama kehtib ka Luksemburgi ja<br />
Küprose kohta. Arvukas on olnud ka sisseränne Itaa-<br />
Joonis 1.2.10. Euroopa siirderiikide välisrände saldo aastail 1998–2008<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
-5<br />
-10<br />
-15<br />
1998<br />
Allikas: Eurostat.<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
Viidatud allikad:<br />
1. Anniste, K. (2009). <strong>Eesti</strong> välisränne aastatel 2000–2007. Teoses:<br />
Ränne. Migration. 2000–2007. Toim T. Tammaru, A. Tammur.<br />
Tallinn: Statistikaamet, lk 50<br />
2. Bauer, K. T., Zimmermann, K. F. (1999). Assessment of Possible Migration<br />
Pressure and Its Labour Market Impact Following EU Enlargement<br />
to Central and Eastern Europe. IZA Research Report, nr 3, Bonn<br />
3. Forsander, A. (2003). Inside or outside within? Immigrants in<br />
the Finnish Labor Market. In Yearbook of population research<br />
in Finland XXXIX, 55–72<br />
4. Eurostat: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=10<br />
90,30070682,1090_33076576&_dad=portal&_schema=PORTAL<br />
5. Herm, A. Recent migration trends: citizens of EU-27 Member<br />
States become ever more mobile while EU remains attractive to<br />
non-EU citizens. Population and social conditions. Statistics in<br />
focus 98/2008. Eurostat<br />
6. Jõeveer, J. (2003). Siserände vanuserisused. Ränne üleminekuaja<br />
<strong>Eesti</strong>s (toim T. Tammaru ja H. Kulu). Statistikaamet, lk 28–47<br />
2002<br />
2003<br />
liasse. Enamuses üleminekuriikides (välja arvatud<br />
Ungari) oli 90ndate lõpul rändesaldo negatiivne (nt<br />
Bulgaarias ja Rumeenias aastal 2001 koguni 2,5%),<br />
kuid paljudel on viimastel aastatel rändetasakaal<br />
(vähemalt ametlike andmete järgi) taastunud (joonis<br />
1.2.10.). Positiivse arengu poolest paistavad silma Sloveenia<br />
ja Tšehhi vabariik, <strong>Eesti</strong> välisränne on Eurostati<br />
andmetel alates 2000. aastast praktiliselt tasakaalus,<br />
seevastu Leedu, Poola ja Läti välisrände saldo<br />
on jätkuvalt negatiivne.<br />
Ilmselt on võimalik usaldusväärseid andmeid<br />
<strong>Eesti</strong> rände, kuid ühtlasi ka kogu <strong>Eesti</strong> rahvaarvu<br />
hindamiseks saada alles järgmise, 2011. aasta rahvaloenduse<br />
tulemusena. Kuid selleks on tingimata vaja<br />
loendus teostada traditsioonilisel viisil, sest registrite<br />
andmed on registripõhise loenduse jaoks liiga ebatäpsed<br />
ja nende korrastamine ilma loenduseta ei ole<br />
mõeldav.<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
2008<br />
Bulgaaria<br />
eestI<br />
Leedu<br />
Poola<br />
Sloveenia<br />
Tšehhi Vabariik<br />
Läti<br />
Ungari<br />
Rumeenia<br />
7. Katus, K., Kupiszewski, M., Rees, P., Sakkeus, L., Herm, A.,<br />
Powell, D. (1999). Internal migration and population dynamics<br />
in Estonia. EKDK Rahvastiku-uuringud, seeria B:3<br />
8. Kulu, H. (2005). Siseränne üleminekuajal: mitmetasandiline<br />
analüüs. Asustus ja ränne <strong>Eesti</strong>s. Uurimusi Ann Marksoo 75.<br />
sünnipäevaks. TÜ Kirjastus, lk 150–169<br />
9. Kofman, E. (1999) ‘Female ‘birds of passage’ a decade later:<br />
Gender and immigration in the European Union’, International<br />
Migration Review, 33(2): 269–299<br />
10. Krieger, H. (2004). Migration trends in an enlarged Europe.<br />
European Foundation for the Improvement of Living and Working<br />
Conditions, lk 106<br />
11. Leetmaa, K. (2004). Eeslinnastumine Tallinna linnaregioonis sotsialismijärgsel<br />
perioodil. Magistritöö. Geograafia Instituudi raamatukogu<br />
12. Marksoo, A. (1990). Tallinn <strong>Eesti</strong> rahvarände süsteemis. <strong>Eesti</strong><br />
Geograafia Seltsi Aastaraamat, lk 53–66<br />
19 |
Change language