You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
(lasteaias, koolis, huvikoolides jne). Nende igapäevane<br />
elu ning sotsiaalne kogemus on tugevalt struktureeritud<br />
ning mõjutatud institutsioonide aja ja ruumi<br />
jaotustest. Perekonna madalat toimetulekuvõimet nt<br />
lapse eluoskuste arendamisel korrigeerivad need institutsioonid<br />
ning lapse enda toetusvõrgustik (sõbrad,<br />
eakaaslased, õpetajad, treenerid, lapse oma ligipääs<br />
teenustele ja toetustele). Lisaks on lapse elus üha suuremat<br />
tähelepanu hakanud hõivama meedia (televisioon,<br />
internet) ja vähe on lapse nn kvaliteetaega, mida<br />
ta veedab koos oma vanematega.<br />
Eakaaslased. Eakaaslaste tähtsus lapse elus kasvab<br />
koos vanusega (joonis 3.5.1.). Enamusel teismelistest<br />
on vähemalt kolm sõpra, kusjuures sõpradeta on<br />
siiski umbes üks protsent teismelistest. Vähemalt korra<br />
nädalalas ollakse vahetult pärast tunde koos sõpradega<br />
ja umbes neljandik suhtleb sõpradega peaaegu iga koolipäeva<br />
lõpul. Veidi väiksem on suhtlemisaktiivsus sõpradega<br />
õhtuti, kuid see kasvab koos vanusega. Umbes<br />
40% teismelistest suhtleb iga päev sõpradega sms-i või<br />
interneti teel, internet suhtlusvormina on olulisel kohal<br />
umbes 70%-l teismelistest. Peale aktiivsete näost-näkku<br />
suhtlemisvormide (nt muusikakuulamine ja tantsimine<br />
– 47%; sportimine – 43% jne) märkis aga umbes pool<br />
teismelistest, et käivad sõpradega lihtsalt niisama ringi<br />
(vt Alasoo jt 2007: 163–184).<br />
Kool. Laps veedab koolis suurema osa oma ajast,<br />
kuid kool suhtlemiskeskkonnana on lapse elukvaliteedi<br />
mõttes probleeme sisaldav. Koolis meeldib poistele<br />
vähem kui tüdrukutele ja kooli meeldivus kahaneb<br />
üldiselt koos vanusega. Võrreldes teiste maadega<br />
on <strong>Eesti</strong> lapsed kooli suhtes kõige kriitilisemad (joonis<br />
3.5.2.). Ilmselt on <strong>Eesti</strong> koolikorralduses midagi sellist,<br />
mis poistele ja vanematele teismelistele vähe sobib,<br />
kuid päris kindlasti on laste probleemid seotud koolis<br />
valitseva atmosfääriga. Strömpl jt (2007) leidsid teismeliste<br />
koolivägivallauurimuses, et füüsilisest vägivallast<br />
sagedamini esineb koolikeskkonnas vaimset kiusamist,<br />
kusjuures kiusajad on poistest sagedamini tüdrukud.<br />
Vägivallaohvrite sõnutsi ei oska õpetajad vaimset vägivalda<br />
õpilaste vahel märgata, mistõttu see jääb vajaliku<br />
tähelepanuta. Ka kipuvad ohvrid ise mõnikord kiusamist<br />
mitte kiusamisena tõlgendama ning püüavad tekkinud<br />
halva tundega kuidagi hakkama saama.<br />
Teiste maade taustal on <strong>Eesti</strong> kool laste hinnangutest<br />
lähtudes suhteliselt vägivaldne, kuigi valitud<br />
maade võrdluses on sarnane olukord ka teistes Balti<br />
riikides. Võrdlusena toodud Põhja- ja Lääne-Euroopa<br />
maade koolides on aga olulisel määral vähem koolikiusamise<br />
ohvriks langenud teismelisi (joonis 3.5.3.).<br />
Strömpl jt (2007: 96) väidavad oma uurimuse kokkuvõttes,<br />
et koolivägivalla põhjused peituvad sügavamal<br />
ühiskondlikes protsessides ning konkreetsed nn<br />
probleemsed lapsed (ohvrid ja kiusajad) on omamoodi<br />
sümptomid, mis viitavad probleemidele, mida lapsed<br />
ise ei ole põhjustanud. Nad lisavad kriitiliselt (lk 96):<br />
„Tänapäeva <strong>Eesti</strong> kool tegeleb liiga palju “teadmiste<br />
andmisega”, jättes kõrvale selles protsessis osalevad<br />
inimesed – nii õpilased kui õpetajad. Inimeste väär-<br />
Joonis 3.5.2. Teismeliste osakaal, kellele väga<br />
meeldib koolis käia vastaja elukohamaa, vanuse ja<br />
soo järgi (%; väljavõte 2005/2006. aastal uuringus<br />
osalenud maadest)<br />
Suurbritannia<br />
Rootsi<br />
Soome<br />
Leedu<br />
Läti<br />
<strong>Eesti</strong><br />
6<br />
5<br />
7<br />
4<br />
Allikas: Currie jt 2008.<br />
11<br />
11<br />
11<br />
9<br />
14<br />
12<br />
14<br />
16<br />
19<br />
20<br />
22<br />
22<br />
22<br />
24<br />
26<br />
25<br />
28<br />
25<br />
26<br />
24<br />
26<br />
33<br />
31<br />
0 10 20 30 40 50 60<br />
Joonis 3.5.3. Teismeliste osakaal, kes väidavad, et on<br />
paari viimase kuu jooksul sattunud koolikiusamise ohvriks<br />
vastaja elukohamaa, vanuse ja soo järgi (%; väljavõte<br />
2005/2006. aastal uurimuses osalenud maadest)<br />
eestI<br />
Läti<br />
Leedu<br />
Poola<br />
Tšehhi<br />
Ungari<br />
PrantsusmaaSuurbritanniaSaksamaa<br />
Taani<br />
Soome<br />
Rootsi<br />
Norra<br />
14<br />
16<br />
17<br />
17<br />
12<br />
16<br />
15<br />
19<br />
24<br />
22<br />
22<br />
25<br />
23<br />
24<br />
28<br />
28<br />
30<br />
31<br />
30<br />
29<br />
30<br />
28<br />
31<br />
32<br />
33<br />
33<br />
30<br />
33<br />
29<br />
33<br />
37<br />
36<br />
38<br />
36<br />
38<br />
43<br />
46<br />
48<br />
49<br />
52<br />
52<br />
56<br />
52<br />
55<br />
57<br />
59<br />
59<br />
59<br />
T15<br />
P15<br />
T13<br />
P13<br />
T11<br />
P11<br />
0 10 20 30 40 50 60 70<br />
Allikas: Currie jt 2008.<br />
tustamine toimub täna vaid retoorika tasemel, kuid<br />
vaja on õppida endale tõlkima, mis peitub nende ilusate<br />
sõnade taga ja hakata igast inimesest hoolima ka<br />
tegelikkuses.“ Lahendusena näevad nad kogukonna<br />
ja ühtekuuluvustunde loomist koolides, mis peaks<br />
saama uue koolikontseptsiooni tuumaks.<br />
Lapse majanduslik toimetulek<br />
elukvaliteedi osana<br />
Lapse majanduslik olukord, st ressursside olemasolu<br />
oma vajaduste rahuldamiseks, oleneb otseselt vanemate<br />
majandusliku toimetuleku tasemest ja vanemlikest<br />
lastekasvatuse hoiakutest. Laste hinnangul on perede<br />
15a<br />
13a<br />
11a<br />
71 |
Change language