You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 6.2.1. Heaolu aspekte kirjeldavad objektiivsed<br />
ja subjektiivsed näitajad<br />
Olemus<br />
Objektiivsed<br />
näitajad<br />
Subjektiivsed<br />
näitajad<br />
| 126<br />
Majanduslik<br />
aspekt<br />
Rikkus ja<br />
tulujaotus<br />
Sissetulek,<br />
Gini indeks,<br />
tulugruppide<br />
tulude suhe<br />
Rahulolu riigi<br />
majandusseisuga<br />
ja oma<br />
elustandar-<br />
diga, hinnang<br />
tulu piisavusele<br />
Inimkapitali<br />
aspekt<br />
Tervis ja<br />
haridus<br />
Eluiga, kooliaastate<br />
arv, haridus-<br />
ja tervishoiukulud<br />
Tervisehinnang,rahulolu<br />
haridus-ja<br />
tervishoiutee-<br />
nustekättesaadavusega SotsiaalkaEmotsionaapitali aspekt lne aspekt<br />
Institutsioonid<br />
ja võrgustikud<br />
Valitsemiskorraldus<br />
Usaldus<br />
inimeste<br />
ja institut-<br />
sioonide vastu<br />
Tõrjutuse<br />
puudumine<br />
Eluea prognoossünnimomendil,<br />
töötuse<br />
puudumine<br />
Eluga rahulolu,<br />
õnnetunne<br />
hinnangud on saadud Euroopa sotsiaaluuringu (European<br />
Social Survey) kolmandasse ringi (2006) lülitatud<br />
riikide andmetel. Seetõttu on ka heaolu objektiivsed<br />
näitajad kogutud samade riikide kohta. Kuna<br />
varasematel aastatel koguti subjektiivseid näitajaid<br />
vähema hulga riikide kohta, ei ole võimalik analüüsida<br />
hinnangute muutumistendentse. Tugineme analüüsil<br />
24 Euroopa riigi kohta kogutud andmetele 32 .<br />
Kuna tegemist on üsnagi erineval arengutasemel olevate<br />
riikidega (positsioon inimarengu indeksi järgi<br />
teisest seitsmekümne kuuendani), mis kõik kuuluvad<br />
euroopalikku kultuuriruumi, on saadud tulemuste<br />
alusel võimalik järeldusi teha heaolu eri aspektide ja<br />
majandusarengu seoste üldtendentside kohta.<br />
Heaolu subjektiivsed näitajad võib jagada kolmeks:<br />
subjektiivsed hinnangud heaolu üksikaspektide<br />
(majanduslik seis, tervis) kohta, rahulolu ja õnnetunde<br />
näitajad ning sotsiaalkapitali peegeldavad usalduse<br />
näitajad. Kokkuvõtlikult on heaolu aspektid ja käesolevas<br />
analüüsis kasutatud näitajad esitatud tabelis<br />
6.2.1.<br />
Riikide arengutaseme levinuimaks üldistatud näitajaks<br />
on inimarengu indeks, mis sisuliselt peegeldab<br />
heaolu rikkuse ja inimkapitali aspekte objektiivsete<br />
näitajate alusel. Järelikult saab analüüsida heaolu ülejäänud<br />
aspektide seotust selle näitajaga ja otsida vastust<br />
küsimusele, kas ka heaolu subjektiivsed näitajad<br />
sõltuvad arengutasemest. On kaks asjaolu, millele<br />
heaolu analüüsides sageli tähelepanu pööratakse: heaolu<br />
ja tulujaotuse seos ning heaolu ja majanduskasvu<br />
seos. Püüame edaspidises ka nende seoste väljaselgitamisele<br />
pühenduda.<br />
Analüüsimetoodika põhines subjektiivse ja objektiivse<br />
heaolu erinevatel skaaladel mõõdetud näitajate<br />
üldistamisel konkreetseid riike iseloomustavateks<br />
koondnäitajateks ning nende koondnäitajate vaheliste<br />
seoste analüüsil. Nii näiteks oli Euroopa sotsiaaluuringu<br />
tulemuste alusel võimalik saada riikide kohta<br />
32 Valimisse kuulusid Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, <strong>Eesti</strong>, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Holland, Läti, Norra,<br />
Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ukraina ja Suurbritannia<br />
33 Kõik siin ja edaspidi esitatavad korrelatsioonikordajad on usaldatavad usaldusnivool 0,01.<br />
üldistatud hinnanguid vastustena väga spetsiifilistele<br />
küsimustele, mida mõõdeti erinevatel skaaladel: küsimusele<br />
„Kui õnnelik Te olete?“ tuli vastajal anda hinnang<br />
10 palli ulatuses, aga toetada ettepanekut „Valitsus<br />
peab midagi tegema indiviidide tuluerinevuste<br />
tasandamiseks“ sai 4 palli ulatuses. Selliste erinevalt<br />
mõõdetud üksikhinnangute üldistamiseks kasutasime<br />
nende koondamist faktoranalüüsi peakomponentide<br />
meetodil. Nii selgusid omavahel seotud üksiktunnuste<br />
kombinatsioonid, millele andsime nende<br />
sisu üldistava nimetuse. Seejärel sai nende üldnäitajate<br />
komponentkaalusid kasutada riikide omavaheliseks<br />
võrdlemiseks ja heaolu subjektiivsete ja objektiivsete<br />
aspektide vaheliste seoste analüüsiks. Komponentkaal<br />
näitab riigi suhtelist positsiooni valimis kirjeldatava<br />
aspekti kohaselt, ühe näitaja komponentkaalude keskväärtus<br />
on null. Seega on nendes riikides, kus komponentkaalu<br />
väärtus on positiivne, seisund vaatlusaluse<br />
aspekti kohaselt üle keskmise, ja riikides, kus komponentkaal<br />
on negatiivne, seisund alla keskmise.<br />
Et tagada objektiivsete ja subjektiivsete näitajate<br />
parem võrreldavus, üldistasime samal meetodil ka<br />
heaolu objektiivse külje näitajad. Objektiivsed näitajad<br />
pärinevad valdavalt ÜRO inimarengu aruandest<br />
2007/2008 (Human … 2007) ja kirjeldavad enamikel<br />
juhtudest seisundit 2005. aastal. Tulujaotuse näitajad<br />
on mõningatel juhtudel ka varasemate aastate kohta,<br />
kuid need ei muutu kuigi kiiresti. Majanduskasvu on<br />
vaadeldud nii 2005. aastal kui ka perioodil 1990–2005<br />
aasta keskmisena.<br />
Heaolu majandusliku aspekti objektiivseteks üldnäitajateks<br />
said rikkuse näitaja, mis kirjeldas sisemajanduse<br />
koguprodukti (SKP) ja rahvamajanduse<br />
kogutulu (RKT) per capita variatsiooni riikide lõikes,<br />
ning tulujaotuse näitaja, mis kirjeldas Gini koefitsiendi<br />
ja tulugruppide suhete variatsiooni. Tulujaotuse<br />
üldnäitaja on konstrueeritud selliselt, et mida ühtlasem<br />
tulujaotus, seda suurem näitaja väärtus.<br />
Heaolu majandusliku aspekti subjektiivse üldnäitaja<br />
saamiseks üldistati rahulolu näitajad riigi majandusliku<br />
seisundi ja oma elustandardiga ning hinnang<br />
tulu piisavuse kohta igapäevaseks toimetulekuks. Rikkuse<br />
ja majandusliku seisundiga rahulolu üldnäitajad<br />
olid omavahel seotud väga tihedalt (korrelatsioonikordaja<br />
0,92 33 ). Järgmisel joonisel on esitatud valimi<br />
riikide paiknemine rikkuse ja majandusliku seisundiga<br />
rahulolu üldnäitajate järgi.<br />
Tiheda seose üldtendents on selgesti näha. Siiski<br />
võib näha ka mõningaid huvitavaid kõrvalekaldeid.<br />
Nii ollakse <strong>Eesti</strong>s oma majandusliku seisundiga palju<br />
rohkem rahul kui enam-vähem niisama rikastes Slovakkias<br />
ja Ungaris. Enam-vähem <strong>Eesti</strong>ga võrdne<br />
on rahulolu majandusliku seisundiga Saksamaal ja<br />
Prantsusmaal, kuigi objektiivselt võttes on rikkus seal<br />
suurem. Erandlik on Sloveenia seis, kus rikkus on alla
Change language