You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
sel ning kokkuvõttes kogu hooldusasutusega oldi aga<br />
üldiselt rahul (Saks ja Leibur 2008).<br />
Koduhoolduse klientidest on vaid vähesed (5%)<br />
rahuolematud hooldusega tervikuna. Hooldustöötajate<br />
isikuomadustega, hoiakutega ja töössesuhtumisega<br />
ollakse rahul või väga rahul. Ligi kümnendik<br />
inimesi olid siiski rahulolematud sellega, et hooldustöötajal<br />
on liiga vähe aega ning ei saa ise oma päeva<br />
planeerida. Rahuolematus on kaunis suur seoses abiga<br />
mitmetes igapäevaelu toimingutes – kolmandik vajaks<br />
rohkem abi hammaste ja suu hooldamisel, kodus ja<br />
väljas liikumisel, riietumisel, söömisel ja majapidamistööde<br />
tegemisel. Rahulolematuid seoses abiga osalemisel<br />
vabaajategevustes oli kõige enam – pooled<br />
neist, kes sellist abi vajasid.<br />
Hoolduse planeerimisel ja läbiviimisel on lisaks<br />
abile igapäevase elu toimingutes oluline arvestada abivajaja<br />
ootuste ja subjektiivsete vajadustega. Meditsiinilise<br />
hoolduse mudeli rakendamine, mis on siiani<br />
<strong>Eesti</strong>s levinud, jätab paljud elukvaliteedi parandamise<br />
võimalused kasutamata. Hoolduse sotsiaal-kultuurilise<br />
mudeli rakendamine, mis arvestab iga inimese<br />
isiksuslikku eripära, elukäiku ja eelistusi, võib parandada<br />
elukvaliteeti ka neil inimestel, kellel tervist ja<br />
toimetuleku taset parandada pole võimalik.<br />
Kokkuvõttes on <strong>Eesti</strong> eakate elukvaliteet teiste<br />
Euroopa Liidu riikide eakatega võrreldes madalam.<br />
Kõige olulisemateks elukvaliteeti alandavateks teguriteks<br />
on vanemate inimeste halb tervis ja toetavate<br />
teenuste ebapiisav kättesaadavus. Samas on aktiivse<br />
ja eduka vananemise mudeli rakendamine <strong>Eesti</strong>s toimunud<br />
suhteliselt edukalt. Paljud terved ja toimetulevad<br />
pensioniealised inimesed jätkavad töötamist<br />
ja leiavad soovi korral sobivaid vabaajategevusi.<br />
Materiaalne puudus võib osalust mõneti piirata, kuid<br />
ei ole peamiseks põhjuseks eakate väheses osaluses.<br />
Terviseprobleemide tõttu on ligi pooled eakad sotsiaalsest<br />
elust tõrjutud. Kõige halvemas olukorras on<br />
kodus elavad hooldustvajavad eakad inimesed. Reservid<br />
eakate elukvaliteedi parandamiseks on nii tervishoiu-<br />
kui ka hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja<br />
kvaliteedi parandamises. Tulevikku vaadates on kõige<br />
edukam eakate elukvaliteedi parandamise strateegia<br />
Viidatud kirjandus<br />
1. Ainsaar M., Kutsar, D., Harro M. (toim.) (2005). Euroopa Sotsiaaluuringu<br />
2004 <strong>Eesti</strong> raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut<br />
2. Baltes, P. B., Baltes, M. M. (1990). Successful aging: Perspectives<br />
from behavioral sciences. New York: Cambridge University<br />
Press<br />
3. Bowling A., Gabriel Z. (2007). Lay theories of quality of life in<br />
older age. Aging & Society, 27, 827–848<br />
4. Health status indicators from the EU-SILC survey. http://epp.<br />
eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1073,60136085&_<br />
dad=portal&_schema=PORTAL&p_product_code=HLTH_<br />
STATUS_SILC_BASE (23.10.2008)<br />
5. National Health Interview Surveys 2004. http://epp.eurostat.<br />
ec.europa.eu/extraction/retrieve/en/theme3/hlth/hlth_1s_<br />
spa?Output (10.09.2008)<br />
Joonis 3.6.3. Hooldusasutuses elavate eakate inimeste<br />
subjektiivne elukvaliteet viies Euroopa riigis<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
Soome Rootsi eestI Suurbritannia Saksamaa<br />
Psühholoogiline Füüsiline Sotsiaalne Keskkondlik<br />
Allikas: Saks ja Tiit 2008.<br />
Joonis 3.6.4. Koduse hooldus-/õendusteenusega<br />
eakate inimeste subjektiivne elukvaliteet viies<br />
Euroopa riigis<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
Soome Rootsi eestI Suurbritannia Saksamaa<br />
Psühholoogiline Füüsiline Sotsiaalne Keskkondlik<br />
Allikas: Saks ja Tiit 2008.<br />
elanikkonna üldise tervise parandamine ja iseseisva<br />
toimetuleku säilitamine kõrge eani, samuti vanuselise<br />
tõrjutuse vähendamine igal elualal. Lähitulevikus<br />
on aga võtmeteguriks eakate hoolduse parandamine,<br />
mis toob endaga kaasa ka keskealise ja noorema põlvkonna<br />
inimeste elukvaliteedi paranemise, on ju nende<br />
õlul praegu väga suur põdurate eakate hooldamisega<br />
seotud koormus.<br />
6. Pieper, R., Vaarama, M. The concept of care-related quality of<br />
life (2008). (Eds) M. Vaarama, R. Pieper, A. Sixsmith, Care related<br />
quality of life in old age. Concepts, models, and empirical<br />
findings. New York: Springer, 65–101<br />
7. Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, K., Kolk, H., Paju, I., Jaanson,<br />
K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne <strong>Eesti</strong>s.<br />
Tartu: Tartumaa Trükikoda<br />
8. Saks, K. (toim.) (2006). Hooldusest sõltuv elukvaliteet, hoolduse<br />
kvaliteet ja hoolduse juhtimise kvaliteet. Tartu: Tartu Ülikooli<br />
Kirjastus<br />
9. Saks, K., Leibur, J. (2008). Hooldusravi audit 2006–2007. Lege<br />
Artis, 7, 19–21<br />
10. Saks, K., Tiit, E.-M. (2008). Subjective quality of life of caredependent<br />
older people in five European Union countries. (Eds)<br />
77 |
Change language