You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4.4. Poliitiline toetus ja poliitiline<br />
osalemine: eestlaste ja mitteeestlaste<br />
võrdlus<br />
Jätkates eelnevalt käsitletud ühiskondlike hoiakute teemat,<br />
annab järgnev alapeatükk ülevaate poliitilisest toetusest<br />
ja osalemisest <strong>Eesti</strong>s, rõhuasetusega rahvusgruppide<br />
võrdlusel. Vastust otsitakse järgmistele küsimustele:<br />
kui kõrge või madal on poliitilise toetuse ja poliitilise osaluse<br />
tase <strong>Eesti</strong>s (võrreldes teiste Balti riikide, Ida-Euroopa<br />
riikide ja n-ö vanade demokraatiatega)? Kas ja kuidas on<br />
toetuse ja osaluse määr aja jooksul muutunud? Kas toetuse<br />
ja osaluse tasemes on olulisi erinevusi rahvusrühmade<br />
vahel? Kui õigustatud on ootus, et põlvkondade<br />
vahetumine kahandab rahvuslikku lõhet <strong>Eesti</strong> elanike<br />
poliitilistes hoiakutes ja poliitilises käitumises? 22<br />
Mis on poliitiline toetus ja<br />
milleks seda uurida?<br />
Demokraatia arengut jälgivad organisatsioonid liigitavad<br />
<strong>Eesti</strong> riigiks, kus demokraatia on valitsusvormina<br />
kinnistunud. Need hinnangud keskenduvad suures<br />
osas vabade valimiste olemasolule ja demokraatlike<br />
institutsioonide tõhusale toimimisele. Hästitoimivate<br />
institutsioonide väljakujunemine on siiski vaid demokratiseerumise<br />
üks tahk. Mündi teise poole moodustab<br />
demokraatlike põhimõtete juurdumine inimeste<br />
hoiakutes ja käitumises ning elanike rahulolu demokraatlike<br />
institutsioonide tegevusega. Selleks, et süstemaatiliselt<br />
uurida inimeste hinnanguid kehtivale<br />
poliitilisele korrale, on otstarbekas eristada järgmisi<br />
poliitilise toetuse dimensioone (Easton 1965, Norris<br />
1999, Klingemann 1999):<br />
1. toetus kehtivale poliitilise kogukonna määratlusele<br />
(Kes peaksid moodustama kodanikkonna?<br />
Kust peaksid jooksma riigi piirid?);<br />
2. toetus poliitilise režiimi aluspõhimõtetele (näiteks<br />
toetus demokraatiale kui valitsemisviisile);<br />
3. rahuolu poliitilise režiimi toimimisega;<br />
4. usaldus poliitiliste institutsioonide suhtes;<br />
5. hinnangud konkreetsete võimukandjate tegevusele.<br />
Nende erinevate tahkude uurimine võimaldab täpsemalt<br />
diagnoosida demokraatia probleeme ning ennustada<br />
võimaliku usaldusdefitsiidi tagajärgi. Alljärgnev<br />
analüüs püüab kokku võtta poliitilise toetuse olulisimad<br />
aspektid <strong>Eesti</strong>s nelja esimesena loetletud dimensiooni<br />
lõikes, kasutades võimalikult värskeid küsitlusandmeid.<br />
Peamiseks allikaks on Riigikantselei poolt<br />
tellitud uuring “Integratsiooni monitooring”, mis viidi<br />
läbi 2008. aasta märtsis-aprillis.<br />
22 Artiklis kajastatud uurimistöö läbiviimist on toetanud <strong>Eesti</strong> Teadusfond grandiprojekti 6212 („Režiimitoetus uutes demokraatiates:<br />
Balti andmestik 1993–2004”) raames.<br />
Üksmeel poliitilise kogukonna<br />
määratlemisel<br />
Demokraatia eeldab demose olemasolu: enne kui asutakse<br />
välja selgitama enamuse tahet, on vaja piiritleda<br />
kodanikkond, ehk rahvas poliitilises mõttes. 2007.<br />
aastal oli <strong>Eesti</strong> Vabariigi kodakondsus <strong>Eesti</strong> püsielanikest<br />
83%-l, määratlemata kodakondsus 9%-l ning<br />
välisriigi kodakondsus 8%-l. Määratlemata kodakondsusega<br />
isikute koguarv on langenud 172 tuhandelt<br />
inimeselt 2002. aastal vähem kui 111 tuhandele<br />
2008. aasta lõpu seisuga (Riigikantselei 2008a). Samas<br />
näitavad uuringud, et kodakondsuse saamine ei taga<br />
rahvuspiire ületava meie-tunde tekkimist. 2008. aasta<br />
integratsiooni monitooringu andmed näitavad, et kui<br />
valdav enamik eestlastest peab end põhiseaduslikus<br />
mõttes <strong>Eesti</strong> rahva hulka kuuluvaks, siis venekeelsest<br />
elanikkonnast tervikuna on samal arvamusel vaid<br />
pooled ning venekeelsetest <strong>Eesti</strong> kodanikest vaid kaks<br />
kolmandikku vastanutest. Nende venekeelsete elanike<br />
osakaal, kes samastavad end <strong>Eesti</strong> rahvaga, on viimase<br />
aasta jooksul oluliselt langenud (tabel 4.4.1.).<br />
Vastuste võrdlemine vanuserühmade kaupa pakub<br />
mõningat tuge lootusele, et rahvuslik lõhe <strong>Eesti</strong> elanike<br />
hoiakutes ajapikku väheneb. 2008. aasta integratsiooni<br />
monitooringu andmetel on noored vene keelt<br />
kõnelevad eestimaalased märksa enam veendunud<br />
oma kuuluvuses <strong>Eesti</strong> rahva hulka kui nende vanemad<br />
rahvuskaaslased. Kui 50–74-aastaste eagrupis pidas<br />
49% vastanutest end <strong>Eesti</strong> rahva hulka kuuluvaks ning<br />
Tabel 4.4.1. Hinnanguline kuuluvus <strong>Eesti</strong> rahva hulka,<br />
2005–2008<br />
Jah<br />
Ei<br />
Ei<br />
oska<br />
öelda<br />
Eestlased Venekeelsed vastajad<br />
Kõik<br />
<strong>Eesti</strong><br />
kodanikud<br />
Vene<br />
kodanikud<br />
Kodakondsuseta<br />
2005 99 74 * * *<br />
2007 99 68 80 54 59<br />
2008 92 52 67 42 34<br />
2005 0 22 * * *<br />
2007 0 17 9 26 24<br />
2008 4 31 20 38 42<br />
2005 1 4 * * *<br />
2007 1 12 11 20 17<br />
2008 4 17 13 9 24<br />
Andmed: 2002 Tartu Ülikooli küsitlus „Mina. Maailm. Meedia”; 2007<br />
„Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast pronkssõduri<br />
kriisi”, Rahvastikuministri büroo / Saar-Poll; Integratsioonimonitooring 2008.<br />
Allikas: Marju Lauristin, “Kodanikud ja mittekodanikud”, Integratsiooni<br />
monitooring 2008.<br />
91 |
Change language