You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
data kui ühiskondade elamisväärsust, mida saab käsitleda<br />
kui ühiskonna elutingimusi, mis peaksid vastama<br />
inimeste vajadustele ja võimetele (rikkus, poliitiline<br />
vabadus, võrdsus, ligipääs haridusele jne). Sellist<br />
käsitlust võib tinglikult nimetada „sisendipõhiseks“<br />
elukvaliteedi mõõtmiseks, kus hinnatakse ühiskonna<br />
poolt loodud võimalusi kvaliteetseks eluks. Antud<br />
lähenemisele on heidetud ette kinnitamata eeldust, et<br />
paremad ühiskondlikud tingimused tähendavad automaatselt<br />
kõrgemat individuaalset heaolu, samuti on<br />
probleemiks inimeste vajaduste ja võimete määratlemine,<br />
millele ühiskondlikud tingimused peaksid vastama<br />
(Noll 2002).<br />
„Väljundipõhine lähenemine“ uurib elukvaliteeti<br />
inimeste subjektiivse heaolu kaudu (näiteks hinnang<br />
terviseseisundile, eluga rahulolu, õnnelikkus või<br />
rahulolu ümbritseva elukeskkonnaga (koolisüsteem,<br />
tervishoiuteenused, infrastruktuur jne)) (Veenhoven<br />
1996). Selle käsitluse kohaselt määrab ühiskonna elukvaliteedi<br />
selle liikmete keskmine elukvaliteedi tase.<br />
Üldise elukvaliteedi ajalises või ruumilises võrdluses<br />
on oluline mõlema lähenemise ühitamine, nimelt<br />
üldine rikkuse kasv ühiskonnas ei tähenda seda, et<br />
õnnelikkus kasvaks samaväärselt. Cummins (2000)<br />
leiab, et üldine majanduslik kasv väljendub üldises<br />
subjektiivses rahulolus ainult siis, kui allpool vaesuspiiri<br />
oleva elanikkonna osakaal väheneb.<br />
Lisaks üldisest keskkonnast tulenevale elukvaliteedile<br />
määravad elukvaliteedi inimese enda ressursid<br />
ja võimed. Elukvaliteedi ressurssidena tuuakse<br />
esmajärjekorras esile sissetulek ehk indiviidi või leibkonna<br />
materiaalne heaolu, millele järgnevad tervislik<br />
seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus<br />
kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu<br />
(Cummins 1996), millele tänapäeva elustiili kontekstis<br />
on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba<br />
aeg.<br />
Elukvaliteedi ressursid loovad võimaluse põhivajaduste<br />
rahuldamiseks, põhivajaduste rahuldatus<br />
loob individuaalset elukvaliteeti, mis väljendub indiviidi<br />
rahulolutundes ja positiivsetes hinnangutes oma<br />
elukorralduse kohta. Seega tuleb elukvaliteedi mõõtmisel<br />
lisaks objektiivsetele indikaatoritele vaadata<br />
subjektiivset individuaalset rahulolu. Subjektiivne<br />
eluga rahulolu koosneb rahulolust erinevates elusfäärides:<br />
rahulolu perekonnaelu, sõprade suhete, tervise,<br />
iseenda edukuse, majandusliku olukorraga jne<br />
(Campbell 1981). Subjektiivsed indikaatorid ei peegelda<br />
ainult objektiivset olukorda, vaid näitavad ära ka<br />
lõhe ootuste ja tegeliku olukorra vahel. Seega toovad<br />
subjektiivsed hinnangud esile probleemsed elusfäärid,<br />
kus esinevad barjäärid eesmärkide (näiteks elamistingimuste<br />
või peresuhete parandamine) täitmiseks.<br />
Individuaalsed rahuloluhinnangud kujunevad erinevate<br />
sotsiaalsete võrdluste teel (võrrelduna referentgrupiga,<br />
varasema olukorraga või ideaalseks või sobilikuks<br />
peetavaga).<br />
Käesolevas aruandes on elukvaliteedi mõõtmise<br />
aluseks Erik Allardt’i heaolukäsitlus, mille kohaselt<br />
moodustub elukvaliteet objektiivsetest ressurssidest ja<br />
subjektiivsetest hinnangutest omamise, kuulumise ja<br />
olemise dimensioonides.<br />
<strong>Eesti</strong> elanikkonna elukvaliteedi analüüsis pööratakse<br />
tähelepanu kolmele aspektile: elukvaliteedi<br />
hetkeseisule (aastatel 2006–2008), elukvaliteedi muutumisele<br />
ajas ning <strong>Eesti</strong> ühiskonna üldise elatustaseme<br />
võrdlemisele Euroopa riikide samasisuliste näitajatega.<br />
Elukvaliteedi analüüsis rakendatakse erinevate<br />
sotsiaaluuringute andmeid. 1994. ja 1999. aasta andmed<br />
pärinevad kahest <strong>Eesti</strong> elutingimuste uuringust<br />
(NORBALT I ja NORBALT II), mis viidi läbi<br />
Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi, Statistikaameti<br />
ja Rakenduslike Sotsiaaluuringute Instituudi<br />
FAFO (Norra) koostöös. Mõlema uurimuse valimiks<br />
oli 5000 leibkonda 9 . 2004. ja 2006. aasta elukvaliteeti<br />
iseloomustavad näitajad pärinevad Euroopa sotsiaaluuringust,<br />
milles 2004. aastal osales 26 ja 2006. aastal<br />
25 riiki; <strong>Eesti</strong> uuringu valimiks 2004. aastal oli<br />
2000 ja 2006. aastal 1500 isikut 10 . Ajaliselt viimased<br />
andmed on saadud 2008. aasta integratsioonimonitooringu<br />
ainelise olukorra ja rahulolu küsimuste plokist<br />
(valim 1500 isikut). Lisaks nimetatud andmetele<br />
on aruandes kasutatud Euroopa sissetulekute ja elutingimuste<br />
uuringu (EU-SILC) andmeid ja jooksvat<br />
statistikat.<br />
3.2. Individuaalse elukvaliteedi<br />
muutumine, 1994–2008<br />
Elamistingimused<br />
Elamistingimuste all mõeldakse eelkõige eluaset ning<br />
seda ümbritsevat infrastruktuuri. Üldise elukvaliteedi<br />
seisukohast on elamistingimuste puhul oluliseks<br />
nii eluaseme suurus, mugavuste olemasolu kui<br />
ka eluruumi ümbritseva keskkonna karakteristikud<br />
(juurdepääs erinevatele infrastruktuuri objektidele,<br />
müra esinemine, elukeskkonna saastatus jne).<br />
Korterelamus elavate inimeste osakaal 2007. aastal<br />
oli 70% ja seega 30% elanikkonnast elas talu-, pere-<br />
või ridaelamus. Samas erinevad <strong>Eesti</strong> elanikkonna<br />
elamistingimused piirkonniti: Kesk-, Lääne- ja Lõuna-<br />
9 Detailsema ülevaate saamiseks <strong>Eesti</strong> elutingimuste uuringust vt http://www.fafo.no/norbalt/index.htm.<br />
10 Vt www.http://europeansocialsurvey.org.<br />
55 |
Change language