You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
| 92<br />
30–49-aastaste hulgas 51%, siis 15–29-aastaste hulgas<br />
vastas küsimusele jaatavalt 57% vastanutest. Samas<br />
ei mõjuta kodakondsuse omamine noorte hoiakuid<br />
keskmisest rohkem – sarnaselt kõigi venekeelse taustaga<br />
<strong>Eesti</strong> kodanikega ei pea iga kolmas vene emakeelega<br />
noor <strong>Eesti</strong> kodanik ennast <strong>Eesti</strong> rahva hulka<br />
kuuluvaks 23 . Seega peaks ühiskond senisest enam<br />
tähelepanu pöörama hoiakulistele barjääridele, mis ei<br />
lase <strong>Eesti</strong>s sündinud ja kasvanud inimestel – rahvusest<br />
hoolimata – end päriselt siia kuuluvana tunda.<br />
Ka arusaamad <strong>Eesti</strong> kodakondsuspoliitika suhtes<br />
lahknevad kardinaalselt rahvuse lõikes. 2008. aasta<br />
küsitluse andmetel peab kaks kolmandikku eestlastest<br />
<strong>Eesti</strong> praegust kodakondsuspoliitikat “normaalseks,<br />
rahvusvahelistele nõuetele vastavaks” ning 15% leiab,<br />
et kodakondsuspoliitika on liiga leebe ja kahjustab eesti<br />
rahvuse huve. Venekeelsetest elanikest seevastu peab<br />
77% kehtivat kodakondsuspoliitikat ebaõiglaselt karmiks<br />
ja inimõigusi piiravaks. Siiski on vene nooremas<br />
earühmas (15–29-aastased) võrreldes 50–74aastaste<br />
vanusegrupiga ligi kaks korda enam neid, kes peavad<br />
<strong>Eesti</strong> kodakondsuspoliitikat rahvusvaheliste normidega<br />
kooskõlas olevaks (vastavalt 20% ja 11,5%).<br />
Kokkuvõttes näitavad andmed, et hoolimata naturalisatsiooni<br />
edenemisest, on poliitiline kogukond<br />
<strong>Eesti</strong>s jätkuvalt etniliselt lõhestunud.<br />
Toetus demokraatiale kui<br />
valitsusvormile<br />
Küsitlusandmete kohaselt peavad “vanade demokraatiate”<br />
kodanikud demokraatiat üsna üksmeelselt parimaks<br />
võimalikuks valitsusvormiks (Klingemann 1999).<br />
Postkommunistlike siirderiikide elanike seisukohad ses<br />
küsimuses on olnud märksa mitmekesisemad. Valulised<br />
ühiskondlikud muutused tekitasid teatud elanikkonna<br />
kihtides nostalgiat vana korra järele või ihalust<br />
kõvakäelise juhi järele, kes korra majja lööks.<br />
Uuringusarja „New Baltic Barometer” (Rose 2005)<br />
andmetel on siirdekümnenditel märkimisväärne osa<br />
<strong>Eesti</strong> elanikkonnast eelistanud autoritaarset riigikorda<br />
demokraatlikule. Näiteks 2004. aastal oli vaid 46% eestlastest<br />
ja 39% siinsetest vene keelt kõnelevatest elanikest<br />
kindel, et demokraatia on eelistatav teistele valitsemisviisidele.<br />
18% eestlastest ja 29% venelastest arvas,<br />
et teatud juhul võib autoritaarne kord olla parem. Veerand<br />
vastanuist olid selles küsimuses ükskõiksed. Sama<br />
uuringu andmetel nõustus veerand eestlastest ja enam<br />
kui kolmandik siinsest venekeelsest elanikkonnast väitega:<br />
“Oleks parem, kui vabaneksime parlamendist ja<br />
valimistest ning meil oleks tugev juht, kes võiks kiiresti<br />
kõike otsustada”. Läti ja Leedu venekeelsete elanike<br />
kõva käe ihalus on olnud veelgi suurem, ulatudes teatud<br />
aastatel ligi pooleni vastanutest (Ehin 2007).<br />
Küsimus sellest, kui tugev on <strong>Eesti</strong> elanike poolehoid<br />
demokraatiale, on oluline ka täna. Euroopa Liidu ja<br />
NATO laienemine ei tähendanud liberaal-demokraat-<br />
likku “ajaloo lõppu”. Süvenev väärtuskonflikt Lääne ja<br />
Venemaa vahel on muutnud demokraatia-mõiste poliitilise<br />
ja ideoloogilise võitluse tandriks. Kremli “suveräänse<br />
demokraatia” doktriin omistab demokraatiamõistele<br />
sisu, millel on väga vähe ühist Läänes käibivate<br />
definitsioonidega. Eestlaste ja venekeelse elanikkonna<br />
erinevate infoväljade („<strong>Eesti</strong> Inimarengu Aruanne”<br />
2007, ptk 3.7) olemasolu loob soodsa pinnase demokraatia-definitsioonide<br />
paljususeks ka <strong>Eesti</strong>s.<br />
Rahulolu poliitilise režiimi toimimisega<br />
Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et rahulolu<br />
poliitilise režiimi toimimisega on mitmetes arenenud<br />
Lääne demokraatlikes ühiskondades viimase<br />
poolsajandi jooksul järjepidevalt vähenenud. Näib,<br />
et paranenud haridusvõimalused, suurem teadlikkus<br />
ja poliitiline informeeritus on asendanud varasema<br />
aupakliku suhtumise võimu ja võimukandjatesse<br />
märksa kriitilisema ja küünilisema hoiakuga (Dalton<br />
2004).<br />
Postkommunistlikes riikides sellisest langustrendist<br />
rääkida ei saa. Idaeurooplaste rahulolu riigivõimuga<br />
järgis üleminekuaastate jooksul U-kujulist<br />
kõverat (Munro 2002). Sametrevolutsioonide aegne<br />
eufooria vaibus kiiresti ning andis maad rahulolematusele,<br />
mida toitsid elujärje halvenemine, tööpuudus,<br />
inflatsioon, kuritegevuse kasv ning teised majanduse<br />
ümberstruktureerimise ja poliitiliste reformide valusad<br />
tagajärjed. Koos elujärje paranemise ja poliitilise<br />
stabiilsuse kasvuga hakkas ka režiimiga rahulolu taas<br />
kasvama. Sarnane U-kujuline trend on täheldatav ka<br />
Balti riikides, kusjuures <strong>Eesti</strong> elanikud on kogu siirdeperioodi<br />
jooksul olnud riigivõimuga märksa rohkem<br />
rahul kui Läti või Leedu elanikud. Samas on eestlased<br />
ja lätlased hinnanud oma poliitilise süsteemi toimimist<br />
märksa kõrgemalt kui nende riikide venekeelne<br />
elanikkond (vt ka käesoleva „<strong>Eesti</strong> inimarengu aruande”<br />
eelmist alapeatükki).<br />
Suured käärid eri rahvusrühmade hinnangutes<br />
on täheldatavad ka praegu. 2008. aasta kevadel läbi<br />
viidud uuringu andmetel usaldab või pigem usaldab<br />
<strong>Eesti</strong> riiki 62% eestlastest ja kõigest 23% venekeelsetest<br />
elanikest (tabel 4.4.2.). Venekeelsete elanike<br />
hinnangutes <strong>Eesti</strong> riigi usaldusväärsusele olulisi<br />
vanuselisi erinevusi ei ole, kuigi 15–29aastased vastanud<br />
näivad olevat riigi suhtes pisut kriitilisemad<br />
kui kesk- või vanemaealised. Üllatuslikult kalduvad<br />
Vene kodanikud <strong>Eesti</strong> riiki enam usaldama kui nende<br />
rahvuskaaslastest <strong>Eesti</strong> kodanikud (tabel 4.4.2.). Selle<br />
seletus peitub vastavate kodakondsusrühmade erinevas<br />
vanuses: kui <strong>Eesti</strong> kodakondust omava venekeelse<br />
elanikkonna osas domineerivad nooremad ja<br />
keskealised inimesed, siis Venemaa kodanike hulka<br />
kuuluvad valdavalt pensionärid, kes on ilmselt rahul<br />
neile <strong>Eesti</strong> riigi poolt tagatud sotsiaalse turvalisusega<br />
(vt Lauristin 2008).<br />
23 Keskealiste vanuserühmas seevastu toob kodakondsus kaasa tugevama samastumise <strong>Eesti</strong> rahvaga: <strong>Eesti</strong> kodakondsusega 40–49-aastastest<br />
venekeelsetest elanikest määratleb 72% end poliitilise kogukonna liikmena.
Change language