27.05.2013 Views

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

tus erinevate teenuseliikide kaupa 2000. ning 2006.<br />

aasta võrdluses. Eelpool kirjeldatud tervikliku terviseteenuste<br />

kontseptsiooi kohaselt sisaldub siin küll valdav<br />

osa rahvatervise teenustest, kuid jäävad välja teiste<br />

sektorite tegevused.<br />

Üldiselt on näha, et rahahulk tervishoiusüsteemis<br />

sisuliselt kahekordistus sajandialguse esimese<br />

kuue aastaga, mis üldjoontes järgib <strong>Eesti</strong> SKP nominaalkasvu.<br />

Valdav osa rahast on suunatud raviteenustele<br />

ning ravimitele, kusjuures esimese osakaal on<br />

mõnevõrra langenud ja teisel pisut tõusnud. Raviteenuste<br />

puhul on seejuures oluline pikaajalise hooldusravi<br />

lisandumine eraldi reana, mistõttu summaarselt<br />

erinevate ravimisega seotud teenuste osakaal praktiliselt<br />

ei muutunud. Märkimisväärne on preventsioonikulude<br />

kasv 1,8%-lt 2,5%-ni, milles sisaldub suuresti<br />

HIV-ennetuse massiivne kasv, aga samuti suurte riiklike<br />

rahvatervise programmide käivitamine (vt allpool).<br />

Terviseteenuste kättesaadavus<br />

2008. aastalõpu seisuga oli <strong>Eesti</strong> Haigekassa poolt<br />

tervisekindlustusega kaetud 1 281 718 elanikku ehk<br />

95,4% kogu rahvastikust. Aasta varem olid vastavad<br />

näitajad 1 287 765 ning 96,0%. Kõigist ravikindlustust<br />

omavatest elanikest panustas ise raviraha kogunemisse<br />

sotsiaalmaksu kaudu 51% 2008. aastal ning<br />

52% aasta varem.<br />

Raviteenused<br />

Raviteenustest puutub suurem osa inimestest kokku<br />

esmatasandi teenustega, mis peaks tagama professionaalse<br />

toe nii üksikisiku tervise pidevale jälgimisele<br />

sünnist surmani, kui ka kiire sekkumise haigestumise<br />

puhul, kui see ei nõua viivitamatut haiglaravi.<br />

Joonisel 2.6.3. on näha, et arstivisiitide arv on<br />

kõikunud 7 miljonit visiidi juures aastas, perearstiabi<br />

käivitumise järgselt toimub valdav osa visiitidest<br />

perearsti juures. 2008. aasta Haigekassa uuringu järgi<br />

viimase 12 kuu jooksul perearsti külastanutest pääsesid<br />

arsti vastuvõtule hiljemalt 2 päeva pärast 69% ja<br />

samal päeval 34%. Probleeme või tõrkeid perearstile<br />

pääsemisega tekkis 10%-l vastajatest (Haigekassa/Sotsiaalministeerium<br />

2008).<br />

Valdavalt perearstiabi võrgustik katab ühtlaselt<br />

kogu riiki ning tagab üldiselt hea geograafilise kättesaadavuse.<br />

Kättesaadavuse olulisemad probleemid<br />

on seotud esmatasandi teenuste piiratud valikuga,<br />

mis ei vasta elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele<br />

ning ootustele; kvalifitseeritud tervishoiutöötajate<br />

puudusega äärealadel; sisult esmatasandisse<br />

kuuluvate teenuste (kodune õendusabi, füsioteraapia)<br />

ebaühtlase ja ebapiisava kättesaadavusega; üldarstiabi<br />

halva kättesaadavusega perearstide töövälisel<br />

ajal; teenuste halva kättesaadavusega ravikindlustamata<br />

isikutele ja mitteerakorralise transporditeenuse<br />

halva kättesaadavusega (Esmatasandi arengukava<br />

2008).<br />

Joonis 2.6.2. Välditav (ravi ja ennetusega) suremus üldsuremusest<br />

(%), 2000–2001 valitud EL-i liikmesriikides<br />

Ungari<br />

Tšehhi<br />

Läti<br />

eestI<br />

Suurbritannia<br />

Austria<br />

Iirimaa<br />

Leedu<br />

Poola<br />

Soome<br />

Saksamaa<br />

Itaalia<br />

Sloveenia<br />

Rootsi<br />

Hispaania<br />

Portugal<br />

Holland<br />

Prantsusmaa<br />

0 10 20 30 40 50 60<br />

Allikas: Nolte ja McKee 2004.<br />

Tabel 2.6.1. Tähtsamad tervishoiukulud funktsioonide<br />

lõikes (miljonites kroonides)<br />

Funktsioon 2000. a 2006. a 2000. a 2006. a<br />

Raviteenused 3003,8 5496,1 58% 53%<br />

Taastusravi 58,7 118,8 1,1% 1,1%<br />

Pikaajaline hooldusravi 0,3 369,7 0,0% 3,5%<br />

Tervishoiu tugiteenused (sh kiirabi) 367,9 923,1 7,1% 8,8%<br />

Meditsiinitooted ambulatoorsetele<br />

patsientidele (sh ravimid)<br />

Preventsioon ja<br />

elanikkonna tervishoid<br />

Tervishoiu administreerimine<br />

ja ravikindlustus<br />

Allikas: Sotsiaalministeerium 2007.<br />

1282,5 2877,0 25% 28%<br />

90,9 265,7 1,8% 2,5%<br />

231,4 284,6 4,5% 2,7%<br />

Kapitalikulu 110,0 105,7 2,1% 1,0%<br />

Kokku 5145,5 10 440,9 100% 100%<br />

Joonis 2.6.3. Pere- ja eriarstiabi teenuste osutamine<br />

2001–2007<br />

9 000 000<br />

8 000 000<br />

7 000 000<br />

6 000 000<br />

5 000 000<br />

4 000 000<br />

3 000 000<br />

2 000 000<br />

1 000 000<br />

0<br />

Eriarsti visiidid<br />

Perearsti visiidid<br />

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />

Allikas: <strong>Eesti</strong> Haigekassa majandusaasta aruanded 2002–2007.<br />

45 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!