27.05.2013 Views

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Võrdluseks, Soomes oli 2000. aastal täiskasvanute<br />

suremuskordaja 307, <strong>Eesti</strong>s 641 (vanusegrupis<br />

15–64, 100 000 inimese kohta rahvastikus) (WHO<br />

DMDB 2009). 1,5%-lise vähenemise puhul täiskasvanute<br />

suremuses kuluks <strong>Eesti</strong>l 49 aastat, et jõuda<br />

samale tasemele, kus Soome oli 2000. aastal. Suremuse<br />

iga-aastasel 3%-lisel vähenemisel saavutak-<br />

2.9. Kokkuvõte<br />

2006. aastal oli <strong>Eesti</strong> keskmise eeldatava eluea poolest<br />

maailmas 93. kohal, meist vähem elasid inimesed<br />

veel 86 riigis. Ometi on 21. sajandi esimestel aastatel<br />

eluiga pikenenud väga kiiresti ning alates 1990.<br />

aastatest kokku on eluiga pikenenud meestel 2,6 ja<br />

naistel 4,1 aastat (Statistikaamet). Seega on kasv<br />

olnud kiirem kui kunagi varem viimase poolsajandi<br />

jooksul ning täna elavad eestlased kauem kui kunagi<br />

varem.<br />

<strong>Kogu</strong> endise Nõukogude Liidu territooriumil,<br />

aga suuresti kõigis nn sotsialistlikes Ida-Euroopa riikides<br />

tekkis elanike eluea stagnatsioon umbes 1960.<br />

aastatel. Nii ka <strong>Eesti</strong>s. Nelja aastakümne kokkuvõttes<br />

ei ole meeste eluiga üldse muutunud ning naiste<br />

eluiga on kasvanud vaid kahe aasta ümber (Katus<br />

2009). <strong>Eesti</strong> ja Soome naised olid 1960. aastal samal<br />

tasemel, meeste eluea vahe oli ka Põhja-Euroopa tolleaegse<br />

ühe mahajäänuma maa meeste elueaga võrreldes<br />

1960. aastal ligi ühe aasta madalam, järgnevatel<br />

aastakümnetel on see vahe vaid suurenenud (vt<br />

Caselli 1995, Katus 2009).<br />

<strong>Eesti</strong>s ületati 1980. aasta keskmine eluiga alles<br />

1996. aastal. Suure vaevaga oleme jõudnud Euroopa<br />

jõukamate riikide 20 aasta tagusele tasemele, kusjuures<br />

vaatamata viimase viie aasta suurele spurdile on<br />

kogu taasiseseisvumisaja jooksul ülejäänud riigid <strong>Eesti</strong>l<br />

eest ära liikunud. Olgugi et naiste terviseareng on<br />

olnud stabiilsem, on 2006. aastal Soomega võrreldes<br />

naiste eluiga ligi 5 aastat madalam, meeste elueavahe<br />

on kärisenud juba ligi 9 aastale (WHO 2009). Miks on<br />

see nii?<br />

Kokkuvõtlikult võib suure tõenäosusega öelda, et<br />

seda on põhjustanud nii elanike ennasthävitav tervisekäitumine<br />

koos seda soosiva keskkonna ja väärtussüsteemiga,<br />

kui ka ebatõhus tervisesüsteem, mis ei ole<br />

suutnud rakendada piisava kiirusega tervist parandavaid<br />

meetmeid (Nolte ja McKee 2004).<br />

Empiirilised uuringud näitavad, et rahvastiku hea<br />

tervis ei ole üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt,<br />

vaid et ka rahvastiku tervis mõjutab omakorda<br />

majanduslikku arengut. Võttes sihiks vähendada<br />

suremust 3% aastas, jõuaksime Soome tänasele<br />

tasemele aastaks 2025 ning potentsiaalselt võiks iga<br />

elaniku kohta sisemajanduse koguprodukt olla 30%<br />

suurem, võrreldes olukorraga, kus suremus jääks tänasele<br />

tasemele (Suhrcke jt 2006).<br />

Potentsiaali rahvastikutervise arenguks on nii<br />

tervisekäitumise paranemises kui tervisesüsteemi<br />

sime Soome taseme aastaks 2025. Joonis 2.8.3. näitab<br />

muuhulgas, et SKP inimese kohta kasv pidurdub<br />

või võib ka langeda, kui täiskasvanute suremus jääb<br />

praegusele kõrgele tasemele (konstantse suremusega<br />

stsenaarium). Seega majanduskasv ei saa jääda<br />

püsima, kui rahvastiku tervis ei jõua majandusedule<br />

järele.<br />

ulatuslikumas ja tõhusamas toimimises. Kui toidusedeli<br />

tervislikumaks muutumises on saavutatud<br />

üsna hea tulemus, arvestades meie laiuskraadi ning<br />

ostujõudu, siis liikumisaktiivsus on endiselt ebapiisav<br />

enamuse <strong>Eesti</strong> elanike puhul sarnaselt 1990. aastate<br />

algusega, vaatamata võimaluste olulisele paranemisele.<br />

Ka riskikäitumine, eeskätt tööealiste meeste<br />

hulgas, pole märkimisväärselt muutunud: alkoholitarvitamine<br />

kasvab püsivalt ning suitsetamine väheneb<br />

visalt.<br />

Suhteline mahajäämus Euroopa teiste riikidega<br />

võrreldes on kõige väiksem laste ja noorte tervises.<br />

Tervisekäitumises ei saa <strong>Eesti</strong> noori küll teistele eeskujuks<br />

seada, kuid mitmes küsimuses on märgata ratsionaalsuse<br />

kasvu ning väikest muutust paremusele<br />

paari viimase aasta jooksul. Näidetena sobiks märkida<br />

vähem riskeerivat seksuaalkäitumist ning isegi alkoholi-<br />

ja tubakatarvitamise kasvu pidurdumist. Siiski<br />

on probleemiks teiste riikidega võrreldes varane alustamine<br />

sõltuvusainete tarvitamisega ning sagedasem<br />

purjujoomine.<br />

Tervisekäitumine on oluliselt mõjutatav asjakohase<br />

teabe ning soodsa keskkonna loomisega, seda<br />

ka <strong>Eesti</strong>s. Praktikas sobib siia näitena tuua toitumise<br />

tervislikumaks muutumine toiduõli ning värske puu-<br />

ja juurvilja kättesaadavaks muutumisega alates 1990.<br />

aastatest, aga samuti noorte seksuaalkäitumise paranemise<br />

ja ka suitsetamisse suhtumise muutus nii<br />

noorte kui täiskasvanute hulgas. Samuti, vaatamata<br />

HIV-i jätkuvale lubamatult kiirele levikule, on seni<br />

suudetud tavaelanikkonna hulgas epideemia levikut<br />

ära hoida, mis on viimaste analüüside järgi seostatav<br />

ka rakendatud ennetusmeetmetega (Drew jt 2008).<br />

<strong>Eesti</strong>s esineb endiselt märkimisväärselt ebavõrdsust:<br />

meeste ja naiste, <strong>Eesti</strong> eri piirkondade, emakeele,<br />

sissetuleku ja hariduse lõikes. Naiste suremusnäitajad<br />

paranevad ikka veel kiiremini, võrreldes<br />

meestega kõikides earühmades (Statistikaamet 2009).<br />

<strong>Eesti</strong> emakeelega meeste keskmine eluiga on võrreldav<br />

Euroopa keskmisega 1970. aastatel, mitte-eesti<br />

emakeelega meeste puhul on see näitaja kolme aasta<br />

võrra viletsam ning on võrreldav muu Euroopa 1950.<br />

aastatega (Sakkeus 2007). Madalama sissetulekuga ja<br />

haigemad isikud panustavad enam tervishoidu läbi<br />

omaosaluse (Habicht et al 2006) ja eriarstiabi ei ole<br />

ühtlaselt kättesaav, nt haiglaravi kasutamise erinevus<br />

on eri piirkondade vahel mitmekordne (Kunst jt<br />

2002).<br />

51 |

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!