You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Võrdluseks, Soomes oli 2000. aastal täiskasvanute<br />
suremuskordaja 307, <strong>Eesti</strong>s 641 (vanusegrupis<br />
15–64, 100 000 inimese kohta rahvastikus) (WHO<br />
DMDB 2009). 1,5%-lise vähenemise puhul täiskasvanute<br />
suremuses kuluks <strong>Eesti</strong>l 49 aastat, et jõuda<br />
samale tasemele, kus Soome oli 2000. aastal. Suremuse<br />
iga-aastasel 3%-lisel vähenemisel saavutak-<br />
2.9. Kokkuvõte<br />
2006. aastal oli <strong>Eesti</strong> keskmise eeldatava eluea poolest<br />
maailmas 93. kohal, meist vähem elasid inimesed<br />
veel 86 riigis. Ometi on 21. sajandi esimestel aastatel<br />
eluiga pikenenud väga kiiresti ning alates 1990.<br />
aastatest kokku on eluiga pikenenud meestel 2,6 ja<br />
naistel 4,1 aastat (Statistikaamet). Seega on kasv<br />
olnud kiirem kui kunagi varem viimase poolsajandi<br />
jooksul ning täna elavad eestlased kauem kui kunagi<br />
varem.<br />
<strong>Kogu</strong> endise Nõukogude Liidu territooriumil,<br />
aga suuresti kõigis nn sotsialistlikes Ida-Euroopa riikides<br />
tekkis elanike eluea stagnatsioon umbes 1960.<br />
aastatel. Nii ka <strong>Eesti</strong>s. Nelja aastakümne kokkuvõttes<br />
ei ole meeste eluiga üldse muutunud ning naiste<br />
eluiga on kasvanud vaid kahe aasta ümber (Katus<br />
2009). <strong>Eesti</strong> ja Soome naised olid 1960. aastal samal<br />
tasemel, meeste eluea vahe oli ka Põhja-Euroopa tolleaegse<br />
ühe mahajäänuma maa meeste elueaga võrreldes<br />
1960. aastal ligi ühe aasta madalam, järgnevatel<br />
aastakümnetel on see vahe vaid suurenenud (vt<br />
Caselli 1995, Katus 2009).<br />
<strong>Eesti</strong>s ületati 1980. aasta keskmine eluiga alles<br />
1996. aastal. Suure vaevaga oleme jõudnud Euroopa<br />
jõukamate riikide 20 aasta tagusele tasemele, kusjuures<br />
vaatamata viimase viie aasta suurele spurdile on<br />
kogu taasiseseisvumisaja jooksul ülejäänud riigid <strong>Eesti</strong>l<br />
eest ära liikunud. Olgugi et naiste terviseareng on<br />
olnud stabiilsem, on 2006. aastal Soomega võrreldes<br />
naiste eluiga ligi 5 aastat madalam, meeste elueavahe<br />
on kärisenud juba ligi 9 aastale (WHO 2009). Miks on<br />
see nii?<br />
Kokkuvõtlikult võib suure tõenäosusega öelda, et<br />
seda on põhjustanud nii elanike ennasthävitav tervisekäitumine<br />
koos seda soosiva keskkonna ja väärtussüsteemiga,<br />
kui ka ebatõhus tervisesüsteem, mis ei ole<br />
suutnud rakendada piisava kiirusega tervist parandavaid<br />
meetmeid (Nolte ja McKee 2004).<br />
Empiirilised uuringud näitavad, et rahvastiku hea<br />
tervis ei ole üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt,<br />
vaid et ka rahvastiku tervis mõjutab omakorda<br />
majanduslikku arengut. Võttes sihiks vähendada<br />
suremust 3% aastas, jõuaksime Soome tänasele<br />
tasemele aastaks 2025 ning potentsiaalselt võiks iga<br />
elaniku kohta sisemajanduse koguprodukt olla 30%<br />
suurem, võrreldes olukorraga, kus suremus jääks tänasele<br />
tasemele (Suhrcke jt 2006).<br />
Potentsiaali rahvastikutervise arenguks on nii<br />
tervisekäitumise paranemises kui tervisesüsteemi<br />
sime Soome taseme aastaks 2025. Joonis 2.8.3. näitab<br />
muuhulgas, et SKP inimese kohta kasv pidurdub<br />
või võib ka langeda, kui täiskasvanute suremus jääb<br />
praegusele kõrgele tasemele (konstantse suremusega<br />
stsenaarium). Seega majanduskasv ei saa jääda<br />
püsima, kui rahvastiku tervis ei jõua majandusedule<br />
järele.<br />
ulatuslikumas ja tõhusamas toimimises. Kui toidusedeli<br />
tervislikumaks muutumises on saavutatud<br />
üsna hea tulemus, arvestades meie laiuskraadi ning<br />
ostujõudu, siis liikumisaktiivsus on endiselt ebapiisav<br />
enamuse <strong>Eesti</strong> elanike puhul sarnaselt 1990. aastate<br />
algusega, vaatamata võimaluste olulisele paranemisele.<br />
Ka riskikäitumine, eeskätt tööealiste meeste<br />
hulgas, pole märkimisväärselt muutunud: alkoholitarvitamine<br />
kasvab püsivalt ning suitsetamine väheneb<br />
visalt.<br />
Suhteline mahajäämus Euroopa teiste riikidega<br />
võrreldes on kõige väiksem laste ja noorte tervises.<br />
Tervisekäitumises ei saa <strong>Eesti</strong> noori küll teistele eeskujuks<br />
seada, kuid mitmes küsimuses on märgata ratsionaalsuse<br />
kasvu ning väikest muutust paremusele<br />
paari viimase aasta jooksul. Näidetena sobiks märkida<br />
vähem riskeerivat seksuaalkäitumist ning isegi alkoholi-<br />
ja tubakatarvitamise kasvu pidurdumist. Siiski<br />
on probleemiks teiste riikidega võrreldes varane alustamine<br />
sõltuvusainete tarvitamisega ning sagedasem<br />
purjujoomine.<br />
Tervisekäitumine on oluliselt mõjutatav asjakohase<br />
teabe ning soodsa keskkonna loomisega, seda<br />
ka <strong>Eesti</strong>s. Praktikas sobib siia näitena tuua toitumise<br />
tervislikumaks muutumine toiduõli ning värske puu-<br />
ja juurvilja kättesaadavaks muutumisega alates 1990.<br />
aastatest, aga samuti noorte seksuaalkäitumise paranemise<br />
ja ka suitsetamisse suhtumise muutus nii<br />
noorte kui täiskasvanute hulgas. Samuti, vaatamata<br />
HIV-i jätkuvale lubamatult kiirele levikule, on seni<br />
suudetud tavaelanikkonna hulgas epideemia levikut<br />
ära hoida, mis on viimaste analüüside järgi seostatav<br />
ka rakendatud ennetusmeetmetega (Drew jt 2008).<br />
<strong>Eesti</strong>s esineb endiselt märkimisväärselt ebavõrdsust:<br />
meeste ja naiste, <strong>Eesti</strong> eri piirkondade, emakeele,<br />
sissetuleku ja hariduse lõikes. Naiste suremusnäitajad<br />
paranevad ikka veel kiiremini, võrreldes<br />
meestega kõikides earühmades (Statistikaamet 2009).<br />
<strong>Eesti</strong> emakeelega meeste keskmine eluiga on võrreldav<br />
Euroopa keskmisega 1970. aastatel, mitte-eesti<br />
emakeelega meeste puhul on see näitaja kolme aasta<br />
võrra viletsam ning on võrreldav muu Euroopa 1950.<br />
aastatega (Sakkeus 2007). Madalama sissetulekuga ja<br />
haigemad isikud panustavad enam tervishoidu läbi<br />
omaosaluse (Habicht et al 2006) ja eriarstiabi ei ole<br />
ühtlaselt kättesaav, nt haiglaravi kasutamise erinevus<br />
on eri piirkondade vahel mitmekordne (Kunst jt<br />
2002).<br />
51 |