You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 4.2.1. Eluga rahulolu etniliste enamus-<br />
ja vähemusgruppide lõikes*<br />
60<br />
55<br />
50<br />
45<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
| 82<br />
Taani<br />
Šveits<br />
Küpros<br />
Holland<br />
Austria<br />
Hispaania<br />
* Arvutatud on rahulolu koondindeks, liites kokku järgmised üksikud<br />
küsimused: Kui rahul olete riigi praeguse majandusliku olukorraga / riigi<br />
valitsusega / demokraatia toimimisega riigis? Kui rahul olete oma eluga<br />
tervikuna / oma elustandardiga / oma tööga? Kui õnnelik te olete? (kõrgem<br />
koondindeksi väärtus tähistab suuremat rahulolu).<br />
Allikas: Euroopa sotsiaaluuring 2006.<br />
eestI<br />
suse (mitte)omamine on oluline eristaja materiaalsete<br />
võimaluste hinnangutes, kuid samas on rahulolu<br />
elu erinevate valdkondadega enim mõjutatud rahvusest<br />
ja sissetulekust – ka <strong>Eesti</strong> kodakondsust omava<br />
ja sama sissetuleku- või haridustasemega venekeelse<br />
elanikkonna rahulolu on madalam kui sama sissetuleku-<br />
või haridustasemega eestlaste rahulolu (Kasearu<br />
ja Trumm 2008).<br />
<strong>Eesti</strong>t teiste riikidega võrdlema ajendab ka asjaolu,<br />
et <strong>Eesti</strong>ga sarnase ajaloolis-poliitilise taustaga Läti<br />
valimi puhul pole ei vähemuse staatus ega kodakondsus<br />
olulised eluga rahulolu kirjeldavad tegurid. Järelikult<br />
on <strong>Eesti</strong> seisund spetsiifiline ning väärib täpsemat<br />
analüüsi.<br />
Üldine eluga rahulolu Euroopa<br />
enamus- ja vähemusgruppide seas<br />
Ülevaade heaolu ja elukvaliteedi teooriatest on antud<br />
eespool (Kasearu ja Trumm 2008). Spetsiifiliselt etniliste<br />
enamus- ja vähemusgruppide subjektiivse heaolu<br />
tunnetust käsitlevates uuringutes rõhutab osa materiaalsete<br />
ressursside ning füüsilise keskkonna ja sotsiaal-demograafiliste<br />
tegurite olulisust rahulolu loojana<br />
(nt Mata 2002). Teine osa uuringuid on aga üldise<br />
elukvaliteedi kujunemisel pidanud olulisemateks subjektiivseid<br />
elemente – näiteks perekonna ja lähivõrgustike<br />
tugevust (vt nt Bajekal et al 2004) ning tunnet,<br />
et suudetakse teatud elusündmusi kontrollida (Lackland<br />
1989).<br />
Joonisel 4.2.1 on esitatud võrdlevalt etniliste enamus-<br />
ja vähemusgruppide 20 eluga rahulolu koond-<br />
Saksamaa<br />
Prantsusmaa<br />
Portugal<br />
Rumeenia<br />
vähemus<br />
enamus<br />
Venemaa<br />
Bulgaaria<br />
hinnangud 25-s Euroopa riigis. Jooniselt nähtub,<br />
et etnilise enamuse ja vähemuse 21 hinnangud on<br />
paljudes riikides suhteliselt sarnased. Siiski ilmneb<br />
tendents, et etnilised enamusrühmad kalduvad<br />
olema eluga rohkem rahul kui etnilised vähemused<br />
(rahulolu hinnangute keskväärtused vastavalt<br />
42,44 ja 40,58). Etniliste enamus- ja vähemusrühmade<br />
hinnangud on suhteliselt sarnased niihästi<br />
tugeva majandusega ja suhteliselt selge ning avatud<br />
vähemuspoliitikaga riikides (nt Norra, Soome,<br />
Šveits, Suurbritannia, ja Prantsusmaa), kui ka heitlikuma<br />
majandusliku ja poliitilise režiimiga riikides<br />
(nt Ukraina ja Venemaa). Tendentsina on<br />
vähemuste rahulolu mõnevõrra madalam mitmetes<br />
post-sotsialistlikes riikides, nagu nt Bulgaaria,<br />
Ukraina, Poola ja Slovakkia, mis võib peegeldada<br />
siirderiikide raskusi integratsioonipoliitika kujundamisel.<br />
Mõningate “vanade” EL-i liikmesriikide<br />
vähemusgruppide madalam rahuloluhinnang võib<br />
peegeldada suhteliselt liberaalset immigratsioonipoliitikat,<br />
kuid raskusi lahenduste leidmisel konkreetsete<br />
integratsiooniga seotud valdkondade lõikes (nt<br />
diskrimineerimisavaldused Taanis, haridusküsimused<br />
Saksamaal, Holland jms). Ka suhteliselt sarnase<br />
sotsiaal-majandusliku taustaga riikides on enamus-<br />
ja vähemusrühmade hinnangute “muster” küllaltki<br />
erinev – näiteks Norras, Rootsis ja Soomes on enamus-<br />
ja vähemusrühmade hinnangud suhteliselt<br />
sarnased, samas kui Taanis need erinevad. Seega on<br />
makrotingimuste kaudu rahulolu hinnangute sarnasust<br />
ja erinevust küllaltki raske üheselt seletada,<br />
mis kaudselt viitab objektiivsete tegurite väiksemale<br />
mõjule rahulolu tekitajana.<br />
25 riigi võrdluses ilmnes, et <strong>Eesti</strong>s on suurim erinevus<br />
enamus- ja vähemusgruppide eluga rahulolu<br />
hinnangutes – eestlased on eluga märgatavalt sagedamini<br />
rahul kui teised rahvusrühmad. Teatud määral<br />
võib see olla seletatav venekeelse elanikkonna staatuse<br />
väga järsu muutusega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise<br />
järel. Sama juhtus aga ka Läti venekeelse elanikkonnaga,<br />
kuid Lätis on “käärid” rahulolu hinnangutes<br />
rahvusrühmiti veidi väiksemad.<br />
Eluga rahulolu hinnangutes on väga oluline mõjutegur<br />
vanus (lisa 4.2.1.; Realo, ptk 3), eriti võib see hinnanguid<br />
mõjutada sisserännanute puhul – nooremad<br />
võivad olla rahulolevamad, kuna on ühiskonnas paremini<br />
kohanenud. Joonis 4.2.2. esitab ülevaate etniliste<br />
enamus- ja vähemusgruppide rahulolu hinnangute<br />
kohta kolmes eraldi vanuserühmas. Jooniselt nähtub,<br />
et Euroopas iseloomustab suurem rahulolevate osakaal<br />
mõnevõrra enam keskealist elanikkonda. Erandina on<br />
<strong>Eesti</strong>s rahulolevate inimeste osakaal suurem noorimas<br />
vanuserühmas. Vanimas vanuserühmas on <strong>Eesti</strong> ela-<br />
20 Etnilised enamus- ja vähemusrühmad on analüüsis moodustatud vastavalt sellele, kas vastaja ise määratles end riigi enamus- või<br />
vähemusgrupi hulka kuuluvaks. Alternatiiviks oleks olnud eristada rahvastikugruppe konkreetses riigis või väljaspool seda sündimise<br />
fakti alusel. Esialgne analüüs aga näitas, et just enesemääratlemise viis on oluline elukvaliteedi diferentseerija. Ka varasemad<br />
uuringud on näidanud, et riigis elamise aeg on subjektiivse toimetuleku kirjeldamisel ebaoluline faktor (Verkuyten 1986).<br />
21 Analüüsis on siin ja edaspidi kasutatud lühemat ainsuse vormi “etniline vähemusrühm”, mille alla on tegelikult koondatud erinevate<br />
riigis elavate etniliste vähemusrühmade akumuleeritud andmed.
Change language