Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
peaaegu eranditult meessoost süstivate narkomaanide<br />
seksuaalpartnerid ning seni veel ei ole HIV-epideemia<br />
levinud väljapoole riskirühmasid (Drew et al 2008).<br />
HIV-i mõju ei ole veel <strong>Eesti</strong> võrdlusnäitajatesse<br />
märkimisväärselt mõjunud, kuid tõenäoliselt kasvab<br />
lähiaastatel AIDS-i haigestunute ning surnute arv märkimisväärselt,<br />
kuna sajandi alguses alanud kontsentreeritud<br />
HIV-i epideemia 7 ohvrid hakkavad jõudma<br />
haiguse lõppfaasi. Kõige mustema stsenaariumi kohaselt<br />
võib mõne aasta pärast HIV-i haiguskoormus olla<br />
võrreldav SVH-ga (Lai 2004), kuna <strong>Eesti</strong> epideemia<br />
eripäraks on valdavalt väga noorte inimeste haigestumine.<br />
<strong>Eesti</strong>s oli HIV-i nakkusega uutest registreeritud<br />
juhtudest alla 25-aastasi 2004. aastal 61%, 2005. aastal<br />
57% ning 2006. aastal 45% ning 2007. aastal 38,4%.<br />
Emalt on nakkuse saanud 25 last (Rüütle 2008).<br />
Tuberkuloosi haigestumine hakkas <strong>Eesti</strong>s sagenema<br />
1990. aastatel. 1997. aastal diagnoositi 100 000<br />
elaniku kohta 51 uut juhtu, mis oli ligi kümme korda<br />
sagedasem kui Põhjamaades. Tuberkuloosiepideemia<br />
taastekke oht tekkis <strong>Eesti</strong>s ebapiisava ravi ning ebaõigete<br />
raviskeemide kasutamisega, mis omakorda oli<br />
tingitud valvsuse kadumisest tuberkuloosi suhtes tervishoiusüsteemis<br />
ja ühiskonnas tervikuna (TAI 2004).<br />
2006. aastal oli <strong>Eesti</strong>s 100 000 elaniku kohta 24,5 tuberkuloosi<br />
juhtu (joonis 2.4.7.), 2007. aastaks oli juhtude<br />
arv tõusnud 29,8-ni. 2007. aastal oli tuberkuloosi juhtude<br />
arv 100 000 elaniku kohta Euroopas kõige väiksem<br />
Islandil (3) ja kõige suurem Leedus (66,12) (Tervisekaitseinspektsioon<br />
2008).<br />
Kuigi tuberkuloosi juhtude arv on viimastel aastatel<br />
vähenenud, on endiselt tõsiseks probleemiks<br />
multiresistentsed tuberkuloosivormid, samuti 2007.<br />
toimunud nakatumise vähenemise peatumine ning<br />
märkimisväärne HIV-i ja tuberkuloosi koosinfektsiooni<br />
sagenemine.<br />
Tuberkuloosiregistri andmetel diagnoositi HIV<br />
esimest korda tuberkuloosihaigel 1997. aastal. 2007.<br />
aasta seisuga on HIV kokku registreeritud 183-l tuberkuloosihaigel.<br />
HIV-i nakatunud tuberkuloosihaiged<br />
on olnud vanuses 20–44 aastat. Keskmine tuberkuloosihaige<br />
vanus <strong>Eesti</strong>s on 45 aastat ja seetõttu vanuse<br />
järgi riskigrupid oluliselt ei kattu (Rüütle 2008).<br />
Vaimne tervis<br />
WHO andmetel röövivad vaimsed häired kõikjal maailmas<br />
kõige enam täisväärtuslikke eluaastaid – 37%<br />
täiskasvanute (15-aastased ja vanemad) hulgas haigustest<br />
põhjustatud haiguskoormusest (WHO 2008).<br />
WHO andmetel esineb eluaegset rasket depressiooni<br />
9%-l Lääne- ja Lõuna-Euroopa täiskasvanud meestest<br />
ja 17%-l naistest. Kuigi depressioon on nende hulgast<br />
kõige sagedasem haiguse põhjus nii naiste kui meesete<br />
puhul, eristab viimaseid oluliselt sagedasem sõltuvusainete<br />
(alkohol ja narkootikumid) tarvitamine.<br />
Joonis 2.4.7. Tuberkuloosi haigestumine <strong>Eesti</strong>s 1998–<br />
2006 100 000 elaniku kohta (koos korduvravijuhtudega)<br />
7 <strong>Eesti</strong>t iseloomustab HIV-nakkuse kontsentreeritud epideemia, mille puhul HIV-levimus süstivate narkomaanide seas ületab 5%, kuid<br />
rasedatel naistel jääb alla 1% (Tervise Arengu Instituut, HIV-nakkus ja AIDS arvudes 2006).<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
1989<br />
1990<br />
Esmased ja retsidiivid<br />
Esmahaigestumine<br />
k.a. korduvravijuhud<br />
1991<br />
1992<br />
1993<br />
1994<br />
1995<br />
1996<br />
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon.<br />
1997<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
Joonis 2.4.8. Psüühika ja käitumishäired 100 000 elaniku<br />
kohta, naiste ja meeste lõikes<br />
2200<br />
2100<br />
2000<br />
1900<br />
1800<br />
1700<br />
Mehed<br />
Naised<br />
2000 2001 2002 2003 2005 2006 2007<br />
Allikas: Sotsiaalministeerium 2007.<br />
Viimase viie aastaga on <strong>Eesti</strong>s toimunud pidev psüühika<br />
ja käitumishäirete kasv ja seda eriti meeste seas<br />
(joonis 2.4.8.). Meeste seas on kõige suurem haigestumus<br />
psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika-<br />
ja käitumishäiretesse (917/100 000 elaniku kohta).<br />
Naiste haigestumine on kõige enam stressiga seotud,<br />
neurootilised ja somatoformsed häired (871,4/100 000<br />
elaniku kohta) (Sotsiaalministeerium 2007).<br />
Euroopas on üheks oluliseks enneaegse surma<br />
põhjuseks enesetapud. Selle tagajärjel oli Euroopa<br />
Liidus 2006. aastal keskmiselt 10,7 surma 100 000<br />
elaniku kohta (kõige kõrgem Leedus – 28,9/100 000<br />
elaniku kohta, kõige vähem Küprosel – 2,4/100 000<br />
elaniku kohta) (WHO). <strong>Eesti</strong>s oli sel aastal enesetapu<br />
tagajärjel surmajuhte 100 000 elaniku kohta 18,4 (sh<br />
mehed 30,9 ja naised 7,7) (Statistikaamet 2008).<br />
Täiskasvanutega võrreldes on viimasel ajal sagenenud<br />
noorte sõltvusuainete tarvitamine (vt järgmine alapeatükk).<br />
Kõige sagedasemad laste ja noorte psüühikahäired<br />
on psühholoogilise arengu häired, lapseeas alanud käitumis-<br />
ja tundeelu häired (sh suhtlemishäire ja hirmud)<br />
ning stressiga seotud ja somatoformsed häired (ärevus,<br />
kohanemishäired, vaimne alaareng jms) (Saame 2008).<br />
39 |
Change language