Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 3.6.2. Tallinna ja Helsingi eakate subjektiivne<br />
elukvaliteet (%)<br />
Ei tunne üksildust*<br />
Elutahe*<br />
Plaanid tulevikuks*<br />
Tunneb end vajalikuna<br />
Eluga rahul*<br />
* – erinevus on statistiliselt usaldusväärne.<br />
Allikas: TALSINKI uuring 2004.<br />
| 76<br />
28<br />
70<br />
72<br />
0 20 40 60 80 100<br />
das heaks vaid väike osa sellest sihtrühmast (11–13%),<br />
suur osa ei osanud sellest midagi arvata ning neid, kes<br />
sellega rahul ei olnud, oli pisut rohkem kui rahuolevaid<br />
(16–20%).<br />
Naaberlinnade Tallinna ja Helsingi heaolu-uuringu<br />
(Talsinki 2004) andmetel on Tallinnas elavate eakate<br />
subjektiivne elukvaliteet Helsingi eakatega võrreldes<br />
oluliselt halvem (joonis 3.6.2.). Enda vajalikkuse tunnetamine<br />
on ainus, milles erinevust ei ole, kuid Tallinnas<br />
on üksildus suurem, elutahe väiksem, plaanid<br />
tulevikuks ja rahulolu eluga märksa kehvemad. Seejuures<br />
on üksinda elavaid eakaid Tallinnas märksa<br />
vähem (36% vs 67% Helsingis).<br />
Madalama elukvaliteedi hinnangu põhjuseks meie<br />
eakatel on ühelt poolt halvem tervis (haigeks või väga<br />
haigeks pidas end Tallinnas 52%, Helsingis 29% vastanutest),<br />
kuid ka tunduvalt halvem juurdepääs formaalsetele<br />
teenustele (Tallinnas kasutas selliseid teenuseid<br />
4%, Helsingis 35%). Abisaamine perekonna või<br />
sõprade/tuttavate poolt on ühesugune mõlemas linnas<br />
(ligikaudu 80% saavad vajadusel abi).<br />
Hooldusvajadusega<br />
eakate elukvaliteet<br />
Hooldusevajadusega eakate puhul võime eristada üldist<br />
elukvaliteeti ja hooldusest sõltuvat elukvaliteeti. Hoolduse<br />
eesmärgiks on keskkonna kohandamise ning abistamise<br />
ja toetamisega parandada inimese elukvaliteeti<br />
nii palju, kui see tema olukorras võimalik on. Hooldusega<br />
on võimalik leevendada mitmeid haigustest või<br />
vanusest tekkinud toimetulekuprobleeme, siiski ei ole<br />
võimalik pöördumatuid kaotusi täielikult kompenseerida.<br />
Seetõttu on hooldusteenuste korraldamisel otsustava<br />
tähendusega need elukvaliteedi dimensioonid,<br />
mida hooldus suudab mõjutada. Hoolduses peab arvestama<br />
elukvaliteedi nelja mõõdet: keskkond ja ressursid,<br />
funktsionaalne võimekus, sotsiaalne identiteet ja sot-<br />
42<br />
Helsingi<br />
51<br />
66<br />
Tallinn<br />
76<br />
90<br />
84<br />
88<br />
siaalsed suhted ning psühholoogiline heaolu (Pieper ja<br />
Vaarama 2008). Subjektiivse elukvaliteedi tasandil vastavad<br />
nendele neljale dimensioonile turvalisus ja mugavus,<br />
kontrolli tunne, rahulolu eluga ning emotsionaalne<br />
heaolu. Hooldus peab pakkuma abi igapäevastes elamistoimingutes,<br />
toetama abist sõltuva inimese iseseisvat<br />
toimetulekut ja sotsiaalseid suhteid ning pakkuma<br />
emotsionaalset tuge.<br />
Kodus hooldusteenuseid kasutavate eakate elukvaliteeti<br />
mõjutavad kõige enam ägedad haigused,<br />
probleemid igapäevaste toimetuste ja majapidamistöödega,<br />
eluaseme ja elukeskkonnaga seotud raskused, piiratud<br />
võimalus osaleda sotsiaalses elus ja passiivne elustiil<br />
ning lähedaste sõprade puudumine (Vaarama ja<br />
Tiit 2008). Koduhooldusel olevate inimeste elukvaliteet<br />
on parem nendel, kelle sättumus iseenese vananemise<br />
suhtes on positiivsem ning kes on rahul teenustega,<br />
mida neile pakutakse. Oluline on turvalisuse tunne ja<br />
kontrolli hoidmine oma olukorra ja teenuste üle. Hooldusasutuses<br />
viibivate eakate elukvaliteeti mõjutavad<br />
positiivselt rahulolu pakutud teenustega ja neid abistavate<br />
inimestega, kuid samuti võimalus ise osaleda oma<br />
hooldusega seotud otsuste langetamisel ning igapäevaelu<br />
planeerimisel, võimalus täita oma vaba aega mõtestatud<br />
ja huvipakkuva tegevusega. Perekonna ja sõprade<br />
kaasamine hooldusesse parandab ka hooldusasutuses<br />
elavate inimeste elukvaliteeti. Hooldusest sõltuvatel<br />
inimestel muutub mõnevõrra erinevate dimensioonide<br />
tähendus üldisele heaolule, eriti tähtsaks muutuvad toit<br />
ja söögikordadega seonduv ning võimalus ruumist välja<br />
saada (Saks jt 2008).<br />
Euroopa Liidu teadusprojektis CareKeys (HooldusVõtmed)<br />
uuriti hooldusteenuseid saavate eakate<br />
elukvaliteeti, eesmärgiga selgitada hoolduse ja elukvaliteedi<br />
seoseid. Selgus, et hooldushaiglas ja hooldekodus<br />
viibivatel <strong>Eesti</strong> eakatel on elukvaliteet, mõõdetuna<br />
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni elukvaliteedi<br />
küsimustiku lühiversiooniga (WHOQOL group 1998)<br />
vaid pisut kehvem, kuid üldiselt võrreldav teiste riikide<br />
sarnastes asutustes elavate inimestega (joonis 3.6.3.).<br />
Kodus elavatel hooldusteenuseid saavatel inimestel on<br />
subjektiivne elukvaliteet aga märksa halvem, halvem<br />
ka hooldusasutuses elavatest <strong>Eesti</strong> eakatest (joonis<br />
3.6.4.; Saks ja Tiit 2008). Osa hooldustvajavaid eakaid<br />
sooviksid minna hooldusasutusse, kuid neil puuduvad<br />
selleks rahalised võimalused.<br />
Hooldusest sõltuva inimese elukvaliteeti mõjutab<br />
oluliselt rahulolu saadud teenustega. <strong>Eesti</strong><br />
hooldus(ravi)asutustes on haigete rahulolu hooldusega<br />
CareKeys uuringu (Hooldusest sõltuv elukvaliteet...<br />
2006) ja Hooldusravi auditi (Saks ja Leibur 2008) andmetel<br />
üldiselt hea. Siiski, 7% olid hooldusega rahulolematud<br />
ning 3% väga rahulolematud. Sagedamini<br />
(15%) oldi rahulolematud sellega, et hoolduspersonalil<br />
ei jätku piisavalt aega nende jaoks ega anta piisavalt<br />
informatsiooni. Ei oldud rahul ka sellega, et ise ei saa<br />
oma päeva planeerida ja teha on vähe ning välja saada<br />
keeruline, kriitilised oldi ka juurdepääsu suhtes tervishoiuteenustele.<br />
Abiga igapäevaste toimingute tegemi-
Change language