Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
peaks sisaldama, mil viisil formeeruma („Crossworks”<br />
uuringu raames selgitati, et eri riikide linnaregioonides<br />
toimub see äärmiselt erinevalt), kuidas seostuma<br />
üleriikliku innovatsioonipoliitikaga, mis tavaliselt on,<br />
vähemalt teaduspoliitika osas koostatud mitte alt-üles<br />
vaid ülalt alla põhimõttel jne. Eelnevaga seostuvalt<br />
võib kahelda ka linnaregiooni tasandi innovatsioonipoliitika<br />
ja mõne muu kirjeldatud kompleksi kuuluva<br />
poliitika realisatsioonimehhanismi realistlikkuses.<br />
Teiste sõnadega, linn deklareerib, et ta peab (samuti<br />
Viidatud allikad<br />
1. Crossworks: R&D Investment, R&D Capacity, R&D Cooperation.<br />
Final report of the project. Endhoven 2008<br />
2. EL 6. raamprogrammi projekt „Acommodating Creative Knowledge<br />
Competitiveness of European Metropolitan Regions within<br />
the enlarged Union – ACRE”, http://www2.fmg.uva.nl/acre<br />
3. Florida, R., The Flight of the Creative Class. The New Global Competition<br />
for Talent. New York, HarperCollins Publishers, 2005<br />
6.6. Kokkuvõte<br />
• Võrreldes Euroopa riikide objektiivseid näitajaid,<br />
mis iseloomustavad heaolu ja edasise arengu<br />
potentsiaali erinevaid komponente, samuti aga<br />
hinnanguid, mida inimesed nende komponentide<br />
seisunditele või funktsioneerimise tulemuslikkusele<br />
annavad, näeme, et Euroopa riike võib ikkagi<br />
veel jagada “kahte liigasse”, tugevamasse ja nõrgemasse.<br />
Riikide jaotus nende kahe liiga vahel sõltub<br />
sellest, mis kriteeriumi alusel liigitus toimub,<br />
ainult väga vähesel määral. <strong>Eesti</strong> kuulub praegu<br />
selgelt teise, nõrgemasse liigasse, seda mitte ainult<br />
inimkapitali sünteetilise üldnäitaja alusel, vaid<br />
vaatamata viimasel perioodil toimunud jõudsale<br />
majanduskasvule ka majandusliku rikkuse alusel<br />
hinnates. Samas, arengut toetavaks komponendiks,<br />
mille puhul võiks väita, et <strong>Eesti</strong> on ületamas<br />
kahe liiga vahelist piirjoont, või vähemalt sellele<br />
väga lähedale jõudnud, on sotsiaalse kapitali (institutsioonide<br />
kvaliteet, usaldus nii teiste inimeste<br />
kui institutsioonide suhtes) tase.<br />
Iseloomulik on aga <strong>Eesti</strong>le see, et inimeste subjektiivsed<br />
hinnangud on enamike hinnatud komponentide<br />
puhul riikide võrdluses paremad kui<br />
hinnatavate nähtuste enda tase. Rahuolult oma<br />
majandusliku seisundiga oleme teiste riikidega<br />
võrreldes paremas seisus kui majanduslikult rikkuselt,<br />
rahulolult hariduse ja tervisega paremal kohal<br />
kui inimkapitali objektiivselt seisundilt jne. Võimalik,<br />
et taoline suhteline ülehindamine on aidanud<br />
meil arendada hoogsamalt oma majandust, ei<br />
saa aga ka välistada, et see on kihutanud meid ka<br />
ületarbimisele, või tervise, kõrge kihistumise jms<br />
oluliste nähtuste alahindamisele. Küsimus on see,<br />
kuidas peab mõnevõrra üleskrutitud enesehinnang<br />
endale kui ühiskonnale vastu majanduslan-<br />
nagu riik või erasektor) üht või teist arengut oluliseks<br />
ja püüab sellele kaasa aidata, mil määral ta saab aga<br />
seda arengut oma vahenditega toetada, jääb eriti käesoleva<br />
majanduslanguse tingimustes mõnevõrra õhuliseks.<br />
Võib aga siiski nentida, et ka Tallinn ja Tartu<br />
on teinud teatud sammud, kavandamaks oma tegevust<br />
liikumisel teadmuslinna mudeli suunas senisest<br />
komplekssemal moel. Jääb loota, et sellest protsessist<br />
suudetakse õppida ja liikuda edaspidi seda rada veel<br />
enam teadlikul moel.<br />
4. Fostering the urban dimension. Analysis of the Operational<br />
Programmes co-financed by the European Regional Development<br />
Fund (2007–2013). European Commission. November<br />
2008<br />
5. Loova Tallinna visiooni kontseptsioon. (2008). Tallinna Linnavalitsus.<br />
http://www.tallinn.ee/est/g2402s39407<br />
gusega saabuva tagasilöögi ning kas säilib usaldus<br />
üksteise ja meie ühiste institutsioonide vastu.<br />
• Alates selle aastakümne algusest on <strong>Eesti</strong>s kasvanud<br />
nii SKP kui sotsiaalkulud, samas on SKP kasv<br />
olnud oluliselt kiirem kui sotsiaalkulude (tervishoid,<br />
haridus, sotsiaalne kaitse) kasv. Taoline areng<br />
tagas küll eelarve tasakaalu ja ülejäägi (viimane<br />
on küllalt oluline, arvestades et oleme sisenenud<br />
majanduslanguse perioodi), on aga inimkapitali<br />
pikemaperspektiivse tugevdamise, mis on ka tuleviku<br />
majanduskasvu oluline eeldus, seisukohalt<br />
ettevaatlikuks tegev. Majanduslangus ähvardab<br />
tuua rea juba kriitilisel tasandil olevaid sotsiaalkulutusi<br />
veelgi madalamale, mis takistab kriisist<br />
väljumisel uue jõulise majanduskasvutsükli vallandamist.<br />
Tõsiselt analüüsida tuleks <strong>Eesti</strong> haridusmudeli<br />
jätkusuutlikkust.<br />
• Seoses majanduslangusega kaasneva tööpuuduse<br />
tõusuga on <strong>Eesti</strong>s palju diskuteeritud vajaduse üle<br />
muuta tööturg paindlikumaks. Selles suunas töötab<br />
ka uus töölepinguseadus. Samas ei saa rahvusvaheliselt<br />
<strong>Eesti</strong> tööturgu lugeda jäigaks. Ehkki<br />
riiklikud regulatsioonid seoses tööturuga on olnud<br />
suhteliselt ranged, on seda kompenseerinud sotsiaalpartnerite<br />
kokkulepete kaudu toimiva regulatsiooni<br />
nõrkus. Töökohtade dünaamika on olnud<br />
suhteliselt kõrge, ja võib eeldada, et ka edaspidi toimub<br />
<strong>Eesti</strong> majanduse ümberstruktureerimine ja<br />
kriisist väljumine eelkõige tööturu, mitte näiteks<br />
riiklike makromajanduslike abinõude kaudu.<br />
Probleemiks on pigem see, et <strong>Eesti</strong>s on seni kas alarahastatud<br />
või muudel põhjustel nõrgalt toimivad<br />
sellised süsteemid, mis peaksid paindliku tööturuga<br />
kaasas käima (nn flexsecurity-süsteemid ehk tur-<br />
151 |
Change language