You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 1.2.5. Rahvastiku ennustatav muutus aastail 2010–2060 (%)<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
-10<br />
-20<br />
-30<br />
Bulgaaria<br />
Läti<br />
Allikas: Eurostat.<br />
Leedu<br />
Rumeenia<br />
Poola<br />
Slovakkia<br />
jooksul. Lisaks sellele on enamuses neist riikidest ka keskmine<br />
oodatav eluiga madal, mis teisisõnu tähendab suhteliselt<br />
kõrget suremust. Ja kolmandaks ei ole mitmes nendest<br />
riikides varasemgi demograafiline areng toimunud<br />
normaalselt, tegemist on olnud sundrändega, olemata jäi<br />
sõjale järgnev beebibuum jne. Kõik need tegurid on olulised<br />
ka <strong>Eesti</strong> puhul. Kuid suuremasse riski võrreldes kõigi<br />
teiste riikidega asetab <strong>Eesti</strong> tema väike rahvaarv.<br />
Võrreldes mõningate eelnevatel aastatel erinevate<br />
rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tehtud prognoosidega<br />
on joonisel 1.2.6. esitatud prognoos suhteliselt<br />
optimistlik. Tõenäoliselt jõuab loomulik iive <strong>Eesti</strong>s<br />
peagi nulli lähedale, kuid sündide arv väheneb paratamatult<br />
taas siis, kui sünnitusikka jõuavad väikesearvulised<br />
põlvkonnad, kes sündisid aastail 1994–2004.<br />
Välis- ja siseränne <strong>Eesti</strong>s<br />
Piirkondliku rahvastiku paiknemise ja koosseisu muutustes<br />
on rändel praeguses mobiilses maailmas väga suur<br />
roll. Ränne mõjutab nii rahvastiku riigisiseseid ümberpaiknemisi<br />
kui ka riigi kui terviku rahvastiku kadu<br />
või kasvu. Sündide ja surmade mõju rahvastiku arvule<br />
ning struktuurile on sageli rände mõjust väiksem. Küll<br />
võib ränne mõjutada sündimuse ja suremuse näitajaid,<br />
kuna kõige aktiivsemad elukohavahetajad on noored ja<br />
pereealised inimesed, kellede saabumine või lahkumine<br />
piirkonnast mõjutab oluliselt teisi rahvastikuprotsesse.<br />
<strong>Eesti</strong> jaoks on praegu murettekitav negatiivne välisrände<br />
saldo; oluline on teada, kuhu ja kui palju <strong>Eesti</strong> elanikke<br />
on elama asunud ja kui palju neist kodumaale naaseb.<br />
Siserändes on valitsenud Tallinna ja tema tagamaale liikumise<br />
suund, kuid selle kõrval on laienenud ka teiste<br />
suuremate keskuste tagamaa. Rahvastikust on tühjenenud<br />
keskustest kaugemal asuvad piirkonnad.<br />
eestI<br />
Mõisted, andmed ja meetod<br />
Ränne on elukohavahetus üle asustusüksuse piiri. Rahvusvahelise<br />
rändena mõistetakse iga isiku elukoha-<br />
Saksamaa<br />
Ungari<br />
Sloveenia<br />
Tšehhi<br />
Malta<br />
Kreeka<br />
Itaalia<br />
Holland<br />
Soome<br />
Portugal<br />
Taani<br />
Austria<br />
Belgia<br />
Hispaania<br />
Joonis 1.2.6. <strong>Eesti</strong> rahvaarvu prognoos (tuhandetes)<br />
1350<br />
1300<br />
1250<br />
1200<br />
1150<br />
1100<br />
2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060<br />
Allikas: Eurostat.<br />
Hoolimata selle prognoosi süngusest tuleb meenutada,<br />
et <strong>Eesti</strong> rahvaarv ei olnud suurem ka sel hetkel,<br />
kui <strong>Eesti</strong> riik loodi.<br />
riigi vahetust. Elukohariik on riik, kus isik on elanud<br />
enamuse viimasest aastast või plaanib seal elada vähemalt<br />
aasta (United Nations 1998: 9). Siserände puhul<br />
on rändesündmus linna, valla või vallasisese linnalise<br />
asula piire ületav elukohavahetus. Rände kirjeldamisel<br />
kasutatakse rändesaldot (s.o uuritavasse ruumiüksusesse<br />
saabunute ja sealt lahkunute vahe ajavahemikul<br />
2004–2007), rändesaldokordajat (s.o rändesaldo suhet<br />
üksuse perioodikeskmisesse rahvaarvu promillides)<br />
ja rändeintensiivsust (elukohavahetuste arvu tuhande<br />
uuritavas piirkonnas elava inimese kohta).<br />
Kasutatud andmed pärinevad Statistikaametist,<br />
nende allikaks on Rahvastikuregister ja Kodakondsus-<br />
ja Migratsiooniamet (Tammur jt 2009), mis on<br />
praegu ainsad võimalikud, kuigi paraku mitte päris<br />
usaldusväärsed teabeallikad rände kohta. Uuringud<br />
näitavad, et registris olevate isikute elukohtadest ligikaudu<br />
viiendik ei vasta tegelikkusele. Suurem ebatäpsus<br />
on just nooremate (20–34) seas, registreeritust rohkem<br />
elatakse suuremate linnade tagamaal (Tammur jt<br />
2006, Tammur jt 2009). Võrreldes erinevaid andme-<br />
Prantsusmaa<br />
Rootsi<br />
Šveits<br />
Suurbritannia<br />
Norra<br />
Iirimaa<br />
Luksemburg<br />
15 |
Change language