Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
haridustee kestust erinevate programmide puhul,<br />
samuti mõjutab näitajat see, kui vanuserühmade suurused<br />
varieeruvad või muutuvad süstemaatiliselt.<br />
Arvesse ei võeta ka välismaal omandatud haridust.<br />
Nimetatud puudustele vaatamata sobib see näitaja<br />
hästi, eristamaks arenenud hariduskorraldusega riike<br />
<strong>Eesti</strong> õpilaste tulemused PISA-s:<br />
rahvusvaheline võrdlus<br />
Et saada rahvusvaheliselt kaalutud tagasisidet väärtustele<br />
ja sisule, mida kannab tänane <strong>Eesti</strong> kool,<br />
osalesid meie 15-aastased õpilased esmakordselt<br />
ülemaailmses õpitulemuslikkuse hindamise<br />
uuringus PISA 2006. Peamised küsimused, millele<br />
vastust otsiti, olid: kas <strong>Eesti</strong> õpilased on valmis<br />
toimima tuleviku info- ja teadmuspõhises ühiskonnas?<br />
Kas nad on suutelised analüüsima ja suhestama<br />
enda ümber toimuvat ning kas nad suudavad oma<br />
ideid ka arusaadavalt edastada? Kuivõrd on nad valmis<br />
elukestvalt õppima? Uuringus osalemine andis<br />
<strong>Eesti</strong>le väärtusliku võrdleva andmebaasi, millele on<br />
võimalik üles ehitada järgmised uurimused. Edasise<br />
hariduspoliitika kujundamiseks on oluline teada,<br />
millised on koolisisesed ja koolide vahelised erinevused,<br />
kuidas mõjutab saavutusi õpilaste kodune<br />
taust, hoiakud õppimise suhtes, õppekeel, sugu,<br />
rahvus, klassi suurus, kooli juhtimismudel, samuti<br />
see, kas ja kuidas haridusse paigutatud raha korreleerub<br />
õpilaste saavutustega jne. Kõiki neid faktoreid<br />
peame arvestama, kui soovime analüüsida oma<br />
senise haridussüsteemi eeliseid ja kitsaskohti ning<br />
edasisi muutusi juhtida.<br />
PISA ajaloost<br />
PISA (Programme for International Student Assessment)<br />
viidi esmakordselt läbi 2000. aastal Majandusliku<br />
<strong>Koostöö</strong> ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt.<br />
See on rahvusvaheline saavutusuuring, mis mõõdab<br />
15-aastaste õpilaste teadmisi ja teadmiste rakendusoskusi<br />
kohustusliku hariduse lõpul. PISA-s hinnatakse<br />
õpitulemuslikkust (PISA kõnepruugis kirjaoskust)<br />
kolmes valdkonnas: 2000. aastal oli põhirõhk funktsionaalsel,<br />
2003. aastal matemaatilisel ning 2006. aastal<br />
loodusteaduslikul kirjaoskusel. Ka PISA järgmises<br />
tsüklis (2009–2015) korraldatakse uuringud iga kolme<br />
aasta tagant.<br />
2000. aastal osales uuringus 43, kolm aastat hiljem<br />
41 riiki. 2006. aastal oli uuringusse kaasatud 57 riiki.<br />
PISA valim on kavandatud nii, et selle tulemusi saaks<br />
üldistada kogu riigi vastava vanusega õpilaskontingendile.<br />
2006. aasta PISA uuring <strong>Eesti</strong>s<br />
PISA uuring viidi läbi aprillis 2006 ning selle juhuvalimisse<br />
kuulus 4865 õpilast, kes esindasid ca 19 600<br />
liikmelist eagruppi (testis osalejate vanus oli uuringu<br />
tingimuste järgi 15,3 kuni 16,2 aastat); 49% osalenu-<br />
ülejäänutest. Hoolimata kõigist <strong>Eesti</strong> haridusega seotud<br />
probleemidest kuulub <strong>Eesti</strong> vaieldamatult arenenud<br />
hariduskorraldusega riikide hulka. Kas see aga<br />
tähendab ka seda, et <strong>Eesti</strong>s antav haridus on oma sisu<br />
poolest rahvusvaheliste kriteeriumide järgi kaalukas<br />
ja väärtuslik?<br />
test olid tüdrukud, 51% poisid. Proportsionaalselt<br />
õppekeele jaotusega riigis olid uuringusse kaasatutest<br />
24,3% venekeelsete koolide õpilased. Kokku osales<br />
uuringus 127 eesti õppekeelega kooli, 38 vene õppekeelega<br />
kooli ja 4 segakeelset kooli. Esindatud olid ka<br />
väikesed maakoolid. Ligi 85% osalenutest õppis gümnaasiumi<br />
kaheksandas või üheksandas klassis, ülejäänud<br />
käisid põhikoolis.<br />
Testi läbiviimist korraldas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus,<br />
kellele olid toeks kohalikud koordinaatorid<br />
ja koolijuhid, testide läbiviimist jälgisid<br />
erapooletud vaatlejad. Väga oluline oli <strong>Eesti</strong> õpetajate<br />
panus ja pühendumine; pingevaba töömeeleolu testide<br />
läbiviimisel ei blokeerinud õpilaste (k.a erivajadustega)<br />
teadmisi ja loovust. Uuringus oli ette nähtud ka<br />
koolijuhi küsimustiku täitmine, hindamaks õpikeskkonna<br />
kvaliteeti.<br />
PISA 2006 tulemused<br />
PISA 2006 uuringus oli pearõhk loodusteadustel ning<br />
õpilaste sooritustulemusi esitati kahel viisil: kogutud<br />
keskmise punktisummana ja saavutustaseme järgi.<br />
Mõlemal juhul olid <strong>Eesti</strong> õpilaste tulemused loodusteadustes<br />
suurepärased. PISA uuringu toel lükati ümber<br />
üks müütidest <strong>Eesti</strong> hariduses – meie õppekavad olevat<br />
liiga faktiteadmistele orienteeritud ning õpilased ei<br />
oskavat saadud teadmisi kasutada igapäevaelus. Tulemustest<br />
ilmnes, et õpilased said ülesannete lahendamisel<br />
hakkama nii probleemi tuvastamisega, nähtuse<br />
teadusliku selgitamisega kui ka tulemuste tõlgendamise<br />
ja rakendamisega. Keskmise punktisumma järgi<br />
Joonis 1.3.2. PISA-s osalenud riigid 2006<br />
Allikas: PISA koduleht www.pisa.oecd.org.<br />
21 |
Change language