You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 2.2.4. Erinevus eeldatavas elueas vanusegruppide<br />
lõikes 2002. aastal. <strong>Eesti</strong> ja EL10 võrdlus EL15-ga<br />
Vanusegrupp<br />
Allikas: HealthGAP 2008.<br />
| 34<br />
MEHED<br />
<strong>Eesti</strong> vs EL15 EL10 vs EL15<br />
Erinevus eeldatavaselueas<br />
(aastates)<br />
Osamõju<br />
erinevusele<br />
Erinevus eeldatavaselueas<br />
(aastates)<br />
Osamõju<br />
erinevusele<br />
0–1 0,16 1% 0,4 6%<br />
1–19 0,51 5% 0,2 3%<br />
20–44 3,24 30% 1,1 16%<br />
45–64 4,69 44% 3,0 45%<br />
65+ 2,10 20% 2,0 30%<br />
Kokku 10,69 100% 6,8 100%<br />
Vanusegrupp<br />
NAISED<br />
<strong>Eesti</strong> vs EL15 EL10 vs EL15<br />
Erinevus eeldatavaselueas<br />
(aastates)<br />
Osamõju<br />
erinevusele<br />
Erinevus eeldatavaselueas<br />
(aastates)<br />
Osamõju<br />
erinevusele<br />
0–1 0,04 1% 0,4 8%<br />
1–19 0,10 2% 0,1 3%<br />
20–44 0,69 14% 0,3 6%<br />
45–64 1,59 33% 1,2 26%<br />
65+ 2,38 49% 2,6 56%<br />
Kokku 4,81 100% 4,7 100%<br />
rühmas isegi suurem (2,38 aastat) võrreldes meestega<br />
(2,1 aastat).<br />
Samas on <strong>Eesti</strong>s võrreldes teiste Kesk- ja Ida-<br />
Euroopa riikidega märgatavalt väiksem suremus nii<br />
laste ja noorukite (0–19a) hulgas – EL15 võrreldes<br />
moodustas see vanuserühm kogu erinevusest vastavalt<br />
9–11% ning 3–6% – kui ka vanemaealiste (>65a)<br />
hulgas – EL15-ga erinevuse osatähtsus vastavalt 30%<br />
meestel ja 56% naistel EL10 riikides ning 20% meestel<br />
ja 49% naistel <strong>Eesti</strong>s.<br />
Alates 21. sajandist on meeste keskmine eeldatav<br />
eluiga Balti riikides umbes 12 aastat lühem, kui näiteks<br />
Rootsis. Vanusegrupis 20–64 aastat on meeste<br />
seas fataalselt lõppenud vigastuste arv Balti riikides<br />
umbes 7–9 korda suurem kui Hollandis ja Suurbritannias.<br />
Täiskasvanute enneaegne suremus (surmad<br />
vanuses 20–64 aastat) saavutas kõrgeima taseme <strong>Eesti</strong>s<br />
1994. aastal. Järgnevate aastate jooksul suremus<br />
oluliselt kahanes ning 1997–2002 stabiliseerus nii<br />
meeste kui naiste hulgas. <strong>Eesti</strong> ja teiste Balti riikide<br />
lühema eluea põhjuste mõistmiseks peame nägema<br />
meie olukorda nende põhimõtteliste muutuste taustal,<br />
mis toimusid elanikkonna suremuse põhjustes arenenud<br />
lääneriikides.<br />
2.3. Tervise sotsiaalmajanduslik taust<br />
Erinevad andmed näitavad, et <strong>Eesti</strong>s esineb ebavõrdsus<br />
nii tervises, tervisekäitumises kui ka tervishoiuteenuste<br />
kättesaadavuses. Iseseisvuse taastamise<br />
järgselt (1990–2000) kasvas märkimisväärselt<br />
ebavõrdsus tervises erinevates ühiskondlikes lõigetes.<br />
Näiteks kasvas suremus alla keskharidusega ja<br />
vähenes kõrgharidusega isikute seas, süvenes lõhe<br />
eestlaste ja muukeelsete elanike suremuses, samal<br />
ajal kui maa- ja linnapiirkondade elanike suremuse<br />
vahekord püsis muutumatuna linnaelanike kasuks<br />
(Kunst jt 2002).<br />
Praktiliselt sobib ebavõrdsuse kui objektiivse<br />
paratamatuse ning ebaõigluse kui eetiliselt tauni-<br />
Joonis 2.3.1. Hinnang enda tervisele<br />
sissetulekukvintiilide lõikes<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
41<br />
34<br />
26<br />
37 37<br />
26<br />
53<br />
31<br />
16<br />
I II III IV V Kokku<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> sotsiaaluuring (ESU) 2005.<br />
62<br />
Väga hea + hea Ei hea ega halb Halb + väga halb<br />
30<br />
8<br />
77<br />
18<br />
5<br />
54<br />
30<br />
16<br />
tava nähtuse eristamiseks Whitehead’i poolt 1990.<br />
aastal välja toodu, mis käsitleb erinevaid ebavõrdsuse<br />
vorme (Whitehead 1990). Sellest lähtudes on<br />
suunatud tegevuste abil välditavad: (1) vabalt valitud<br />
tervist kahjustav tervisekäitumine, (2) tervist edendavate<br />
tegurite kiirem kasutamine paremini informeeritute<br />
poolt, (3) sotsiaalsest keskkonnast tingitud<br />
tervist kahjustav käitumine, (4) tervist kahjustav<br />
psüühiline ja füüsiline keskkond, (5) esmavajaliku<br />
arstiabi kättesaadavuse puudumine ja (6) sotsiaalsel<br />
skaalal allaliikumine tingituna halvast tervisest<br />
(Mackenbach jt 2002).<br />
Elukvaliteedi üheks paremaks indikaatoriks on<br />
inimeste endi poolt hinnatud terviseseisund. 2005.<br />
aastal läbi viidud <strong>Eesti</strong> sotsiaaluuringu (ESU) põhjal<br />
hindas <strong>Eesti</strong> elanikest jõukama viiendiku hulgas 77%<br />
oma terviseseisundit heaks või väga heaks, samal ajal<br />
kui vaesema viiendiku hulgas oli selliseid vaid 41%.<br />
Halvaks või väga halvaks hindas oma terviseseisundit<br />
vastavalt 5% jõukamatest ning 26% vaesematest elanikest<br />
(joonis 2.3.1.), mis selgelt peegeldab halvema<br />
tervise koondumist vaesematesse elanikkonnakihtidesse.<br />
Lisaks terviseseisundi ebavõrdsele jaotusele on ka<br />
terviseteenuste mittesaamise põhjused enamasti (üle<br />
pooltel juhtudel) majanduslikud (Habicht jt 2008).<br />
Arvestades, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud<br />
erasektori kulutused (24%) tervishoiuteenustele<br />
peamiselt inimeste omaosaluse arvel, on samuti oluline<br />
viimastel aastatel just vaesemates sissetuleku-
Change language