Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 5.3.5. Poliitilise aktiivsuse ja erinevate internetipõhiste<br />
tegevuste vahelised seosed (% vastanutest,<br />
kelle jaoks antud tegevus on väga oluline või oluline<br />
internetikasutust iseloomustav tegevus)<br />
| 114<br />
Üldine poliitikahuvi ja<br />
aktiivsus<br />
Info otsimine KOV<br />
kodulehtedelt<br />
Praktilise info otsimine<br />
(ilm, sõiduplaanid jne)<br />
Suhtlemine ametnikega,<br />
asjaajamine<br />
internetis<br />
Internetipanga<br />
kasutamine<br />
E-teenuste (maksuamet,<br />
blanketid jne)<br />
kasutamine<br />
Osalemine foorumites,<br />
blogides, kommentaaride<br />
kirjutamine<br />
Puudub 6 44 7 50 22 15 3<br />
Vähene 7 48 15 57 22 16 1<br />
Märkimisväärne 14 49 15 68 39 11 4<br />
Suur 22 47 23 71 46 7 2<br />
Väga suur 27 48 29 73 46 7 1<br />
Allikas: „Mina. Maailm. Meedia” 2008.<br />
Kriitiliselt tuleb siiski esile tuua, et arvestatav ja<br />
püsiv elukvaliteedi tõus läbi IKT saab toimuda ainult<br />
informeeritud, valgustatud ja valitsemisprotsessidest<br />
hästi aru saava kodaniku aktiivse osaluse kaudu, mille<br />
saavutamiseks erinevatel institutsioonidel tuleks oma<br />
igapäevase info esitust e-kanalites tõsiselt parandada.<br />
Teiseks oluliseks sammuks kodanike e-osaluse suurendamisel<br />
on olemasolevate osalusruumide täiustamine<br />
ning uute loomine, misläbi nii kodanikud kui ka ametnikud<br />
saaksid reaalse arutleva demokraatia kogemuse.<br />
Interneti-demokraatia areng <strong>Eesti</strong>s<br />
Kodanikualgatustes<br />
osalemine, online-allkirjade<br />
andmine<br />
Nii nagu traditsioonilises demokraatias, iseloomustab<br />
ka <strong>Eesti</strong> interneti-demokraatiat kiire institutsionaalne<br />
areng – <strong>Eesti</strong> jõudis kiiresti infotehnoloogia<br />
rakendamise võidujooksus esimeste hulka ja pälvis<br />
rahvusvahelist kiitust erinevates infoühiskonna<br />
arengu tempot kajastavates edetabelites (vt ka joonis<br />
5.3.1.). Samas, algatused interneti-demokraatia valdkonnas<br />
ei ole olnud eriti tulemuslikud. Osalusportaal<br />
TOM (Täna Otsustan Mina), mis oma algusfaasis leidis<br />
rahvusvahelise tähelepanu kõrval ka üsna aktiivset<br />
osavõttu, on nüüdseks endisel kujul eksisteerimast<br />
lakanud. Osalt võib selle põhjuseks pidada kindlasti<br />
seda, et rohkem kui tõelist osalusdemokraatiat esindas<br />
TOM sisult siiski interneti-esindusdemokraatiat,<br />
kus lõplik otsustamine ei jäänud mitte kodanikele,<br />
vaid ideede pädevuse üle langetasid otsuse vastavad<br />
ministeeriumid ja ametnikud. Interneti-demokraatia<br />
peamiste võimaluste ja hüvede – läbipaistvuse ja<br />
kaasatuse – juurutamise asemel oli <strong>Eesti</strong>s valdavaim<br />
ametniku-keskne lähenemine, mille peamine sisu on<br />
koguda võimalikult palju infot igaühe kohta, et pakkuda<br />
vastu sobivaid teenuseid. Kodanikel puudus aga<br />
enamasti võimalus kaasa kõnelda teenuseid puudutavas<br />
diskussioonis, rääkimata sügavamast poliitilisest<br />
arutelust. Kuna sel juhul kodanikke käsitletakse teenuste<br />
klientidena, mitte aktiivsete kaasarääkijatena<br />
otsustamise protsessis, on <strong>Eesti</strong>s juurutatav e-demo-<br />
kraatia pigem nn interneti kliendidemokraatia, kui<br />
tegelik osalusdemokraatia (vt näiteks Bellamy ja Taylor<br />
1998; Ridell 2002).<br />
<strong>Eesti</strong>s on küll muljetavaldav infoühiskonda reguleeriv<br />
seadusandlus ja seadusliku regulatsiooni kogemus,<br />
samas on enamus vastavaid poliitikadokumente tehnitsistliku<br />
suunitlusega ja osaluse teemat kajastatakse neis<br />
vähe. Mõned seadusaktid, näiteks avaliku teabe seadus,<br />
reguleerivad küll omavalitsuste interneti-kasutust (näiteks<br />
veebilehtede ülesehitust), samas kohalikud omavalitsused<br />
neid akte ei järgi ja jätkuvalt on paljude omavalitsuste<br />
otsustusprotsess läbipaistmatu.<br />
Muutused ja arengud e-osaluses<br />
E-demokraatia arenguks on oluline, et uued tehnoloogilised<br />
võimalused muudaksid ühiskonna elus aktiivseteks<br />
osalejateks just neid inimesi, keda traditsioonilised<br />
demokraatia vormid ei paelu. Osalt see tõepoolest<br />
nii ongi. Küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ 2008. aasta<br />
andmed kõnelevad (tabel 5.3.5.), et <strong>Eesti</strong>s võtavad näiteks<br />
online-foorumites sõna pigem inimesed, kellel<br />
poliitikahuvi puudub täielikult. Ja vastupidi: väga<br />
suure üldise poliitikahuviga inimestest vaid 7% väidab,<br />
et nad võtavad avalikes online-keskkondades üsna<br />
tihti sõna. Sama tendents kehtib üldjoontes ka blogide<br />
pidamise kohta. Ühelt poolt kinnitab see varasemates<br />
uuringutes välja joonistunud tendentsi, et <strong>Eesti</strong>s on<br />
interneti-põhine osalus mitmetahulisem, kui pikaajalise<br />
kodanikukultuuri ja demokraatia vaba arenemise<br />
traditsiooniga riikides. Selle põhjal võib isegi järeldada,<br />
et interneti panus demokraatia üldisemasse arengusse<br />
seisnebki tõepoolest selles, et ta aktiviseerib ka neid, kes<br />
traditsioonilistes kanalites jäävad passiivseks. Teisalt<br />
on aga internetiarutelude sisuline tase sageli võrdlemisi<br />
madal, mistõttu on kahetsusväärne, et selles kommunikatsiooniruumis<br />
annavad tooni need, kellel ei ole tegelikult<br />
huvi poliitika vastu. Algselt poliitilise arutelu ja<br />
demokraatia arendamise eesmärgil loodud foorumid<br />
muutuvad pigem uudiste ja praktilise teabe vahetamise<br />
lisavõimaluseks kui tõsiste diskussioonide ja avaliku<br />
arvamuse kujunemise kohaks.<br />
Avamaks inimeste üldise poliitikahuvi ja e-teenuste<br />
kasutamise vahekorda, vaatlesime seoseid internetikasutamise<br />
ja üldise poliitikahuvi ja aktiivsuse<br />
indeksi vahel (viimasesse kuuluvad erakondlik osalus<br />
ning osalus kodanikuühenduste aktsioonides ning<br />
valimistel) (tabel 5.3.5.) Üldiselt võib öelda, et tänaseks<br />
on suurem osa ühiskonnaelus aktiivselt kaasa löövaid<br />
inimesi internetikasutajad. Nii on võimalik näha, et<br />
ka internetipanga kasutamise sagedus on seotud suurema<br />
üldise poliitilise aktiivsusega. Samas osalevad<br />
kõrge poliitikahuviga inimesed üsna tagasihoidlikul<br />
määral foorumites, blogides ja kommentaariumides<br />
ning online-kodanikualgatustes. Seega saame väita,<br />
et poliitiliselt aktiivse inimese jaoks on tehnoloogia<br />
pigem praktiliste igapäevaeluliste toimingute lihtsustaja,<br />
kui köitev võimalus mõjutada tõhusamalt riigi või<br />
omavalitsuse toimimist.
Change language