Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sagedamini (kolmandikul alla 40-aastastest inimestest<br />
on selles osas partneriga lahkarvamusi vähemalt<br />
kord kuus).<br />
Vanemaealiste isikute elukvaliteeti mõjutab terviseseisundi<br />
kõrval oluliselt sotsiaalsete kontaktide olemasolu,<br />
sh suhted laste ja lastelastega (Farquhar 1995).<br />
1990. aastate alguse ühiskonna muutustega kaasnenud<br />
sotsiaalsete riskide ja ebakindluse kasv (Kutsar 1997)<br />
tõstsid olulisele kohale perekonnasidemete ja mitteformaalse<br />
võrgustiku abi ning toetuse elukvaliteedi<br />
säilitamisel, samas aga võib eeldada, et ressursse, millega<br />
aidata, nappis. 1994. aastal sai täiskasvanud lastelt<br />
majapidamistöödes abi 32% inimestest ja vanematest<br />
28% aitas oma täiskasvanud lapsi. Kümme aastat hiljem<br />
on abisaajate hulk kasvanud 53%-le ja oma täiskasvanud<br />
lapsi abistab lastehoiul või majapidamistöödes<br />
39% inimestest. Seega on põlvkondadevaheline<br />
toetus suurenenud. Ühelt poolt võib öelda, et põlvkondadevahelised<br />
sidemed on tugevnenud, kuid teisalt<br />
võib see peegeldada sotsiaalteenuste ebapiisavust, mis<br />
on tinginud mitteformaalse abi suurenemise. Näiteks<br />
on vanavanemate osa lapse hoidmisel suhteliselt suur:<br />
2004. aastal tõi üks kolmandik vastajatest esile, et<br />
last hoiab peamiselt vanavanem ning ühe neljandiku<br />
puhul oli üks vanem ise kodune (ESS 2004). Kuigi<br />
viimasel ajal on lasteaiakohtade kättesaadavus paranenud,<br />
võib siiski arvata, et vanavanemad on oluline<br />
ressurss pereelu igapäevases korralduses. Siiski, teiste<br />
Euroopa riikidega võrreldes on <strong>Eesti</strong> elanike ootused<br />
perekonnapoolsele toetusele madalamad, sarnanedes<br />
Taanile, Prantsusmaale ja Soomele (Olagnero jt 2008).<br />
Suhtlemisaktiivsus. Perekonna kõrval moodustavad<br />
indiviidi jaoks olulise tugivõrgustiku sõbrad, naabrid<br />
ja töökaaslased. Inimestevaheline suhtlemisintensiivsus<br />
on 2006. aastal 1990ndate lõpuga võrreldes mõnevõrra<br />
kasvanud: 1999. aastal kohtus kord nädalas sõpradega<br />
60% küsitletutest, 2006. aastal 77%. Sõpradega<br />
suhtlemise aktiivsus on tugevalt seotud vanusega –<br />
nooremaealistel on sagedamini sõpradega kontakte<br />
kui vanemaealistel. Samuti suhtleb venekeelne elanikkond<br />
sõpradega eestlastest sagedamini (venelastest 46%<br />
vähemalt mitu korda nädalas või sagedamini, eestlastest<br />
37%). Üldiselt ollakse oma suhetega rahul (2008.<br />
aastal vaid 5% vastanutest väitis, et nad on oma suhetega<br />
sõprade ja lähedastega rahulolematud). Eestlastest<br />
on täiesti rahul ligikaudu pooled ja venekeelsest elanikkonnast<br />
üks kolmandik. Eestlastega võrreldes pooldavad<br />
mitte-eestlased ka sagedamini väidet, et inimesed<br />
pigem hoolivad ennekõike iseendast, kui püüavad teiste<br />
suhtes abivalmid olla, samuti võrreldes eestlastega usaldatakse<br />
teisi inimesi vähem. Inimestevaheline usaldus<br />
ei sõltu vanusest ja soost, küll aga väljendavad suuremat<br />
usaldust kõrgharidusega inimesed.<br />
Osalus ühiskonnaelus. 2008. aastal kuulus kodanikeühendustesse,<br />
seltsidesse ja ringidesse enam kui 85%<br />
elanikest ning 1990. aastate keskpaigaga võrreldes<br />
(31%) on ühendustesse kuulumine tunduvalt kasvanud.<br />
Kasv on toimunud põhiliselt korteri-, suvila- või tarbijaühistute<br />
liikmeskonna suurenemise tõttu. Muudes<br />
Joonis 3.2.5. Erinevus keskmise usalduse ja vastava<br />
grupi hinnangute keskmises aastate lõikes<br />
Politsei<br />
Kohtusüsteem<br />
Riigikogu<br />
Kõrgharidus<br />
Venekeelne<br />
elanikkond<br />
<strong>Eesti</strong>keelne<br />
elanikkond<br />
Kõrgharidus<br />
Venekeelne<br />
elanikkond<br />
<strong>Eesti</strong>keelne<br />
elanikkond<br />
Kõrgharidus<br />
Venekeelne<br />
elanikkond<br />
<strong>Eesti</strong>keelne<br />
elanikkond<br />
-1,0 -0,8 -0,6 -0,4 -0,2 0 0,2 0,4 0,6<br />
2008 2006 2004<br />
Allikad: Euroopa sotsiaaluuring 2004, 2006 ja Integratsiooni monitooring 2008.<br />
ühistegevuse vormides osales 2008. aastal 46% vastanutest.<br />
Vaatamata ühiskondlikus elus osaluse kasvule jääb<br />
<strong>Eesti</strong> tunduvalt alla Lääne-Euroopa riikide vastavatele<br />
näitajatele, samas on need kõrgemad kui Lätis ja Leedus<br />
(Olagnero jt 2008). Aktiivne osalus kohaliku piirkonna<br />
üritustel või nende korraldamisel on tunduvalt levinum<br />
väljaspool Tallinna ja Kirde-<strong>Eesti</strong>t. Aktiivsemalt osalevad<br />
erinevates organisatsioonides ja kodanikeühendustes<br />
pigem nooremaealised, kõrghariduse ja kõrgema<br />
sissetulekuga inimesed. Madalaim on osalus heategevusega<br />
tegelevates organisatsioonides (2006. aastal ligikaudu<br />
20% <strong>Eesti</strong> elanikest).<br />
Indiviidi suhe ühiskonnaga<br />
Turvatunne. Alates 1990. aastate algusest on turvalisuse<br />
tunne ühiskonnas kasvanud. 1994. aastal leidis<br />
43% inimestest, et nad ei karda tänaval langeda kallaletungi<br />
ohvriks, aastaks 1999 kasvas see 8 protsendi<br />
võrra ning 2006. aastal jõudis juba 60%-ni. Siiski tulevad<br />
esile erinevused: 2008. aastal oli isikliku turvalisusega<br />
täiesti või üsna rahul 86% eestlastest ja 63%<br />
venekeelsest elanikkonnast. Samuti on suured erinevused<br />
maa- ja linnaelanike vahel. Linnaelanikest on<br />
oma turvalisusega täiesti rahul 15%, maal elavate inimeste<br />
seas on rahulolevaid kaks korda rohkem.<br />
Huvitumine poliitikast. Seotust riigiga või sellest<br />
võõrandumist saab vaadata huvi kaudu riigi poliitika<br />
ja käekäigu vastu. Võrreldes 1994. aastaga on 2008.<br />
aastaks kolmekordistunud poliitika vastu suurt huvi<br />
ülesnäitavate inimeste hulk (5%-lt 17%-le), samuti on<br />
kasvanud „pigem huvituvate” osakaal (35%-lt 52%-le).<br />
Enim tunnevad poliitika vastu huvi kõrgharidusega<br />
inimesed, samuti nendib ligi veerand 60–75-aastastest<br />
elanikest, et nad on poliitikast väga huvitatud. Vene-<br />
ja eestikeelse elanikkonna omavahelisest võrdlusest<br />
selgub, et mitte-eestlased huvituvad poliitikast üldiselt<br />
mõnevõrra rohkem, kuid eestlaste seas on rohkem<br />
neid, kes on poliitikast väga huvitatud.<br />
61 |
Change language