Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Sotsiaalse võõrandumise edasisel analüüsil summeeriti
võõrandumist väljendavad väited ühtsesse võõrandumise
koondindeksisse, mis omakorda jagati indeksi jaotust
arvestades kolme kategooriasse (mittevõõrandunud,
võõrandumise riskis ja võõrandunud). Subjektiivselt tajutud
sotsiaalne võõrandumine on iseloomulik viiendikule
Viidatud allikad
1. Allardt, E. (1993). Having, loving, being: An alternative to the
Swedish model of welfare research. M. C. Nussbaum, A. Sen,
The Quality of Life. Oxford, Clarendon Press, 88–94
2. Böhnke, P. (2008). Feeling left out. Patterns of social integration
and exclusion. Jens Alber, Tony Fahey, Chiara Saraceno, Handbook
of Quality of Life in the Enlarged European Union. New
York: Routledge, 304–327
3. Crompton, R., Lyonnette, C. (2006). Work-life balance in
Europe. Acta Sociologica, 49, 379–393
4. Cummins, R. A. (2000). Objective and subjective quality of life:
an interactive model. Social Indicators Research 52, 55–72
5. Dehley, J. (2004). Life Satisfaction in an Enlarged Europe. European
Foundation for the Improvement of Living and Working
Conditions. Luxembourg: Office for Official Publications of the
European Communities.
6. Dex, S., Bond, S. (2005). Measuring work-life balance and its
covariates. Work, Employment and Society, 19, 627–637
7. Erikson, R. (1993). Descriptions of inequality: the Swedish
approach to welfare research. M. C. Nussbaum, A. Sen, The
Quality of Life. Oxford, Clarendon Press, 67–83
8. Farquhar, M. (1995). Elderly people’s definitions of quality of
life. Social Science and Medicine, 41, (10), 1439–1446
9. Grzywacz, J. G., Marks, N. F. (2000). Reconceptualizing the
work-family interface: An ecological perspective on the correlates
of positive and negative spillover between work and family.
Journal of Occupational Health Psychology, 5, 111–126
10. Jeffers, L. W., Dobos, J. (1995). Separating people’s satisfaction
with life and public perceptions of quality of life in the environment.
Social Indicators Research 34 (2), 181–211
11. Kasearu, K., Trumm, A. (2008). Mitte-eestlaste sotsiaalmajanduslik
olukord. Eesti Inimarengu Aruanne 2007, Eesti Koostöö
Kogu, lk 47–54
12. Kohler, H.-P., Behrman, J. R., Skytthe, A. (2005). Partner+Childr
en=Happiness? The Effects of Partnerships and Fertility on Well-
Being. Population and Development Review, 31 (3), 407–445
13. Kutsar, D. (1997). Multiple Welfare Losses and Risk of Social
Exclusion in the Baltic States during Societal Transition. In.
A. Aasland, K. Knudsen, D. Kutsar, I. Trapenciere, The Baltic
Countries Revisited: Living Conditions and Comparative Challenges.
Fafo: Forskningsstiftelsen Fafo
14. Land, K. (2001). Models and indicators. Social Forces, 80, 2, 381–410
15. Lyonette C., Crompton, R., Wall, K. (2007). Gender, occupational
class and work-life conflict. Community, Work and Family,
10, 283–308
vastanutest, kusjuures rohkem võõrandunuid on 60–75aastaste
(34%), ja venekeelse elanikkonna (30%) seas ning
tunduvalt vähem maapiirkondades elavate inimeste hulgas
(14%). Elukvaliteedi edasisel analüüsil on sotsiaalse
võõrandumise puudumist vaadeldud kui sotsiaalset kaasatust,
mis tagab suurema elukvaliteedi.
16. Noll, H.-H. (2002). Towards a European system of social indicators:
theoretical framework and system architecture. Social
Indicators Research, 58, 47–87
17. Olagnero, M., Torrioni, P., Saraceno, C. (2008). Patterns of sociability
in the enlarged EU. J. Alber, T. Fahey, C. Saraceno, Handbook
of Quality of Life in the Enlarged European Union. New
York: Routledge, 279–303
18. Paugam, S., Russell, H. (2000). The effects of employment
precarity and unemployment on social isolation. D. Gallie,
S. Paugam (eds.), Welfare Regimes and the Experience of
Unemployment in Europe. Oxford: Oxford University Press,
243–263
19. Rootalu, K. (2008). Abielulahutuse tagajärjed ja suhtumine
lahutustesse Euroopas. M. Ainsaar, D. Kutsar (toim.), Eesti
Euroopa võrdlustes. Sotsiaalministeeriumi toimetised 3/2008,
lk 35–48
20. Tausig, M., Fenwick, R. (2001). Unbinding time: Alternate work
schedules and work-life balance. Journal of Family and Economic
Issues, 22, 101–119
21. Telpt, E. (2008). Hoiakud ja tegelikkus palgatöö ja majapidamistöö
ühitamisel: Euroopa riikide võrdlus. M. Ainsaar, D.
Kutsar (toim.), Eesti Euroopa võrdlustes. Sotsiaalministeeriumi
toimetised 3/2008, lk 67–82
22. Trumm, A., Kasearu, K. (2008). Sotsiaalse ja majandusliku
integratsiooni hetkeolukord ja tuleviku väljakutsed. Riikliku
integratsiooniprogrammi 2008–2013 väljatöötamine. http://
www.rahvastikuminister.ee/public/V_osa_sotsiaalne_ja_
majanduslik_integratsioon.pdf
23. Veenhoven, R. (1996). Happy life-expectance: A comprehensive
measure of quality-of-life in nations. Social Indicators Research
39, 1–58
24. Voydanoff, P. (2004). The effects of work demands and resources
on work-to-family conflict and faciliation. Journal of Marriage
and Family, 66, 398–412
25. Wallace, C., Pichler, F. (2008). Working conditions and qualtiy
of work. A comparison of Eastern and Western Europe. J. Alber,
T. Fahey, C. Saraceno, Handbook of Quality of Life in the Enlarged
European Union. New York: Routledge, 162–174
26. Zapf, W. (1984). Individuelle Wohlfahrt: Lebensbedingungen
und wahrgenommene Lebensqualität. W. Glatzer, W. Zapf,
Lebensqualität in der Bundesrepublik: objective Lebensbedingungen
und subjektives Wohlbefinden, Frankfurt a. M. New
York, Campus, 12–26
27. Zapf, W. (2000). Social reporting in the 1970s and in the 1990s.
Social Indicators Research, 51, 1, 1–15
3.3. Eluga rahulolu ja õnnelikkus
Nagu eelpool märgitud, on indiviidide ja ühiskondade
elukvaliteeti võimalik majanduslike ja sotsiaalsete
näitajate kõrval hinnata ka subjektiivse heaolu kaudu,
millena käsitletakse emotsionaalseid ja kognitiivseid
hinnanguid, mida inimesed oma elule annavad, ehk
teisisõnu kõike seda, mida tavakasutuses õnneks või
eluga rahuloluks nimetatakse (Diener jt 2003). Subjektiivsel
heaolul on kaks olulist komponenti: tunnetuslik
ehk kognitiivne komponent sisaldab inimeste hinnangut
sellele, kuivõrd nad oma eluga või spetsiifiliste elu-
63 |