Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tabel 6.5.2. Arengukavade või strateegiate olemasolu<br />
Kultuur Eraldi arengukava puudub<br />
Ettevõtlus<br />
Transport<br />
Innovatsioon<br />
Tehnoloogia<br />
arendamine,<br />
e-teenused jms<br />
| 150<br />
Tallinn Tartu<br />
Arengukava olemas:<br />
Tallinna väikeettevõtluse<br />
arendamise programm<br />
aastateks 2006–2009<br />
Erinevad arengukavad:<br />
- Ühtse piletisüsteemi<br />
ühistranspordi jätkusuutlik<br />
arengukava 2004–2010<br />
- Tallinna programm “Liiklus<br />
ohutumaks” aastatel 2008–2014<br />
- Tallinna magistraaltänavavõrgu<br />
arengusuunad 2005–<br />
2014<br />
Arengukava olemas:<br />
Tallinna<br />
innovatsioonistrateegia<br />
2009–2013<br />
Erinevad arengukavad,<br />
programmid:<br />
- Tallinna avalike teenuste<br />
edasiarendamist tagava<br />
infotehnoloogilise keskkonna<br />
arengukava 2008–2013<br />
- E-Tallinna tegevuskava<br />
põhisuunad<br />
Turism Eraldi arengukava puudub<br />
Keskkond<br />
Haridus<br />
Erinevad arengukavad,<br />
programmid:<br />
- Keskkonnastrateegia aastani<br />
2010<br />
- Keskkonnatervise<br />
tegevusplaan<br />
Erinevad arengukavad,<br />
programmid, mis puudutavad<br />
üksikuid haridusvaldkondlikke<br />
aspekte:<br />
- Tallinna munitsipaalkoolide<br />
võrgu korrastamise<br />
tegevuskava aastateks 2006–<br />
2008<br />
- Tallinna munitsipaalkoolide<br />
võrgu korrastamise kava<br />
2003–2012<br />
Arengukava olemas:<br />
Tartu kultuuri, spordi ja<br />
noorsootöö arengukava<br />
aastateks 2008–2013<br />
Arengukava olemas:<br />
Tartu linna ettevõtluse<br />
arengukava 2007–2013<br />
Eraldi arengukava<br />
puudub<br />
Puudub linna tasandi<br />
arengukava.<br />
Olemas on vastav<br />
regiooni strateegia:<br />
Tartu regiooni<br />
innovatsioonistrateegia<br />
Eraldi arengukava<br />
puudub<br />
Arengukava olemas:<br />
Tartu linna turismi<br />
arengukava 2008–2013<br />
Erinevad arengukavad,<br />
programmid:<br />
- Tartu linna jäätmekava<br />
2005–2009<br />
- Tartu linna keskkonna<br />
arengukava 2006–2013<br />
Tartu linna munitsipaalõppeasutuste<br />
süsteemi<br />
arengukava aastateks<br />
2008–2013<br />
Allikas: Autorite koostatud Tallinna Linnavalitsuse ja Tartu Linnavalitsuse<br />
andmete põhjal.<br />
tav on just Birminghami näide, sest tegu pole tuntud<br />
ajaloolis-kultuurilise ega varasema perioodi järgi hinnates<br />
mitte ka mitmepalgelise linnaga, edu on saavutatud<br />
just viimase perioodi teadliku loome ja loomemajanduse<br />
soodustamisele suunatud poliitika<br />
väljatöötamise ja realiseerimise kaudu.<br />
Püüdes hinnata Tallinna ja Tartut eeltoodud aspektidest<br />
lähtudes, tundub, et Tallinnal on suhteliselt head<br />
eeldused enamike kriteeriumide osas. Ehkki ta oli sotsialismiajal<br />
nagu enamik teisi linnu üleindustrialiseeritud<br />
(“fordistlik”), on restruktureerumine kaasaegse<br />
teenusemajanduse suunas toimunud küllalt kiirelt.<br />
Plussiks on kindlasti pealinnastaatus, ajaloolis-kultuuriline<br />
tuntus, suhteliselt kõrge rahvusvahelisistumise<br />
ja paljukultuursuse/tolerantsuse aste. Ekspertarutelud<br />
näitasid, et Tallinna peetakse avatuks, mujalt<br />
tulnud loojaid hästi vastu võtvaks, Tallinna erine-<br />
vat tüüpi kontrastid mõjuvat inspireerivalt. Miinusteks<br />
aga loetakse linnaruumi kehva arendatust, autokesksust,<br />
kokkusaamise ja koostöö vähesust loojate<br />
vahel, sobivate kohtade puudumist selleks, “sildade”<br />
vähesust eestlaste ja venelaste eraldiseisvate maailmade<br />
vahel. Loovuspotentsiaal pole piisavalt kasutatud,<br />
loovisikute kaasamine linnaprojektidesse polevat<br />
piisavalt hästi korraldatud (Loova Tallinna…2008:<br />
93–95). Tartu plussiks on ajaloolise ja tuntud ülikooli<br />
olemasolu, miinusteks aga see, et ei olda riigi tasandil<br />
otsustuskeskuseks, teatud rahvuslik suletus, ja kui<br />
jätta kõrvale Tartu Ülikooli rahvusvahelised kontaktid,<br />
siis ka mõningane kõrvalejäämine rahvusvahelistest<br />
põhilistest suhtlemisteedest. Samas on Tartu<br />
loomeinimesed näidanud suurt ja kiiduväärset kaasalöömissoovi<br />
linna kultuurikeskkonna arendamisel.<br />
Tallinna ja Tartu liikumisest loova<br />
teadmuslinna mudeli suunas<br />
Mis oleks siis vaja, et hakkaks toimima liikumine eespoolkirjeldatud<br />
rahvusvahelisest kogemusest ammutatud<br />
loova teadmuslinna/regiooni mudeli poole?<br />
Lühidalt kokku võttes: on vaja a) terviklikku majanduse<br />
ja elukeskkonna arendamist puudutavat visiooni<br />
linnaregiooni tasandil; b) kõikide innovatsiooni, teadmuse<br />
ja loome tõusu puudutavate valdkondade pikaajalist<br />
kavandamist; c) eelnimetatud pikaajaliste<br />
kavade omavahelist ühendatust, et tekiks võimendus;<br />
d) instrumentaalset mehhanismi eelnimetatud kavade<br />
juurutamiseks.<br />
Võrrelgem sellest seisukohast Tallinna ja Tartu<br />
arenguvisioone, vastavate arengukavade või strateegiate<br />
olemasolu (tabel 6.5.2.).<br />
Pealiskaudne järeldus eeltoodud tabelist võiks olla,<br />
et Tallinna areng suundub enam tehnoloogiapõhisuse<br />
ja Tartu areng enam kultuuripõhisuse suunas. Valmis<br />
ju eelmisel aastal Tallinna innovatsioonistrateegia,<br />
mis esmakordselt nimetab ära need teadus- ja tehnoloogilise<br />
arengu valdkonnad, mida Tallinn loeb linna<br />
arengu seisukohalt prioriteetseks, ning kus markeeritakse<br />
ka mõningaid linnapoolseid meetmeid, mille<br />
kaudu linn saab aidata kaasa liikumisele kõrgtehnoloogiatootmise<br />
ja kõrgtehnoloogiateeninduse osatähtsuse<br />
tõstmisel. Tartus jällegi valmis Tallinnast oluliselt<br />
detailsem kultuurialase tegevuse arengukava.<br />
Tegelikult ei avaks taoline järeldus siiski probleemi<br />
põhiolemust. Nimelt, ehkki nii Tallinn kui Tartu on<br />
hakanud viimasel ajal kavandama oma arengut varasemast<br />
komplekssemalt, st pühendama enam tähelepanu<br />
sellistele nähtustele, nagu innovatsioon, teadmusbaas,<br />
loome, ei saa kummagi linna puhul väita, et<br />
nimetatud arengustrateegiate või arengukavade koostamisel<br />
oleks lähtutud selgest kaasaegsest linnaarengu<br />
tervikvisioonist või kontseptsioonist. Seetõttu pole<br />
ka päris selge, kuivõrd hakkab üksikute kavade või<br />
strateegiate vahel ka nende realiseerimisel toimima<br />
võimendus. Teiseks, innovatsioonipoliitika linnade<br />
tasandil on ka rahvusvahelises ulatuses küllalt uus<br />
nähtus, seetõttu pole selget arusaama, mida see ikkagi
Change language