Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 3.7.1. Euroopa riikide paiknemine<br />
individuaalse ja ühiskonna elukvaliteedi alusel, 2006<br />
Individuaalne elukvaliteet<br />
1,0<br />
0,9<br />
0,8<br />
0,7<br />
0,6<br />
0,5<br />
0,4<br />
0,3<br />
0,2<br />
Läti<br />
Poola<br />
Portugal<br />
Ungari<br />
eestI Slovakkia<br />
Prantsusmaa<br />
0,1<br />
0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0<br />
Ühiskonna kvaliteet<br />
Allikad: Eurostat ja Euroopa sotsiaaluuring 2006 (autorite arvutused).<br />
| 80<br />
Hispaania<br />
Saksamaa<br />
Küpros Rootsi<br />
Soome<br />
Austria<br />
Iirimaa<br />
Belgia<br />
Sloveenia<br />
Suurbritannia<br />
Holland<br />
Taani<br />
Norra<br />
Mis on need võimalikud tegurid, mis tingivad <strong>Eesti</strong><br />
väga madala positsiooni elukvaliteedi pingereas? Tabel<br />
3.7.2. kohaselt on ühiskonna kvaliteeti enim pärssivateks<br />
valdkondadeks ühiskonnaliikmete kehv terviseseisund<br />
(tervelt elatud aastate arv), mis on madalaim<br />
kogu Euroopas, samuti madalaim füüsilise turvalisuse<br />
tase (kõrgeim tahtlike tapmiste määr) ning väga väike<br />
sotsiaalkulutuste osatähtsus SKP-st. Suhteliselt kõige<br />
parem olukord valitseb <strong>Eesti</strong>s tööturul, kus keskmine<br />
Viidatud allikad<br />
1. Allardt, E. (1993). Having, loving, being: An alternative to the<br />
Swedish model of welfare research. M. C. Nussbaum, A. Sen,<br />
The quality of life. Oxford, Clarendon Press, 88–94<br />
2. Böhnke, P. (2004). Perceptions of Social Integration and Exclusion<br />
in an Enlarged Europe. European Foundation for the Improvement<br />
of Living and Work Conditions, Luxembourg: Office<br />
for Official Publications of the European Communities<br />
töötuse määr oli 2006. aastal üks kõige madalamaid<br />
viimase 15 aasta jooksul. Individuaalse elukvaliteedi<br />
probleemid <strong>Eesti</strong>s on sarnased ühiskonna elukvaliteedile:<br />
hirm langeda kuritegevuse ohvriks, rahulolematus<br />
tööga ning ainelise olukorraga.<br />
Antud analüüsi tulemused näitavad, et <strong>Eesti</strong> elanike<br />
madal individuaalne elukvaliteet on „vastavuses“<br />
ühiskonna „madala elamisväärsusega“. Pikaajaline<br />
majanduskasv on parandanud inimeste elujärge,<br />
kuid ei ole olnud piisav euroopaliku elukvaliteedi saavutamiseks.<br />
Kuna ühiskonna elukvaliteet ei ole oluliselt<br />
kasvanud, siis võib see juba lähitulevikus hakata<br />
negatiivselt mõjutama ka individuaalseid heaoluvõimalusi.<br />
Ühiskonna võimalused üldise elukvaliteedi tõstmisel<br />
avalduvad paljudel erinevatel tasanditel. Elutingimuste<br />
üldine paranemine on saavutatav, suurendades<br />
tööhõivevõimalusi, juurdepääsu haridusele ja<br />
tervishoiule, tõstes ühiskondliku turvalisuse taset ja<br />
vähendades kuritegevust, parandades üldist sotsiaalset<br />
infrastruktuuri ja pakkudes senisest tõhusamat<br />
sotsiaalset kaitset sotsiaaltoetuste- ja -teenustevõrgu<br />
arendamise teel. Üldise sotsiaalse sidususe tõstmine<br />
eeldab vähemarenenud piirkondade mahajäämuse<br />
vähendamist, võrdsete võimaluste laiendamist ja sotsiaalse<br />
tõrjutuse kahandamist. Inimestevaheliste sotsiaalsete<br />
sidemete tugevdamisel on oluline toetada ja<br />
kasvatada ühiskondlikku solidaarsust.<br />
3. Dehley, J. (2004). Life satisfaction in an enlarged Europe. European<br />
Foundation for the Improvement of Living and Working<br />
Conditions. Luxembourg: Office for Official Publications of the<br />
European Communities<br />
4. Veenhoven, R. (1996). Happy life-expectance: A comprehensive<br />
measure of quality-of-life in nations. Social Indicators Research<br />
39, 1–58
Change language