You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, kus see on määratletud<br />
õigusena ennetavale tervishoiule ning ravile<br />
siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel<br />
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, 2004). See<br />
õigus on määratletud tervishoiusüsteemi kolme üldise<br />
eesmärgiga, milleks on elanike hea tervis, süsteemiga<br />
rahulolu ja finantsriskidevastane kaitse (The World<br />
Health Report 2000).<br />
<strong>Eesti</strong>s nagu enamuses EL-i riikides kasutatakse<br />
tervishoiukindlustuse põhimõtet, mille kohaselt kolmas<br />
osapool (haigekassa) pakub riigi elanikele rahalist<br />
kaitset teenuste kasutamisel, raha kogutakse<br />
sotsiaalmaksuna, kindlustus on kohustuslik, kindlustusega<br />
kaetus on üldine ning kättesaadavus põhineb<br />
vajadusel. Need põhimõtted on üldised, kuigi riikide<br />
puhul võib rahastamine toimuda üldiste maksudena,<br />
maksudena töötasult või kohustusliku erakindlustuse<br />
kaudu (Aaviksoo, Paat 2007).<br />
Lisaks haigekassale ja riigieelarvele, millest rahastatakse<br />
kindlustamata isikutega seotud ravikulusid,<br />
pakub rahalist katet ka erakindlustus. Selle osa on<br />
<strong>Eesti</strong>s praegu marginaalne.<br />
Teine oluline rahaliste vahenditega seotud tervishoiu<br />
aspekt on kulude jagamine ehk patsiendi omaosaluse<br />
määr. Tervishoiukulutustest kattis suurima<br />
osa haigekassa (2004. aastal 66%), riigieelarve (8,5%) ja<br />
omafinantseerimise osa oli 21% (Aaviksoo, Paat 2007).<br />
Patsiendi omaosalus on sealjuures kogu aeg kasvanud,<br />
1999. aastal oli see veel 14%. Tervishoiukulutuste kasvu<br />
eelarves kinnitavad ka leibkonnauuringud (Leibkonna<br />
eelarve uuring 2006). See on seotud eelkõige ravimite<br />
eest tasumisega, kuid 2003. ja 2004.aastal kehtestati ka<br />
visiidi- ja voodipäevatasud ning muutus täiskasvanute<br />
hambaravi tasustamise kord (Aaviksoo, Paat 2007).<br />
Ravikindlustusmaksu suureneva laekumise tõttu<br />
on suurenenud enamuse haigekassa poolt rahastatavate<br />
teenuste hulk, kuid nagu eespool nimetatud,<br />
patsientide panus suurenes veelgi rohkem. Ravikindlustusega<br />
kaetus on paranenud, kuid 2007. aastal oli<br />
<strong>Eesti</strong>s siiski 60 tuhat kindlustamata inimest. Ambulatoorsete<br />
eriarstiabi visiitide ooteajad on pidevalt<br />
pikenenud. Hinnangud arstiabi kättesaadavusele pole<br />
siiski viimastel aastatel oluliselt halvenenud (Aaviksoo,<br />
Paat 2007).<br />
Tervishoiusüsteemi seisund peegeldab ühelt poolt<br />
riigi heaoluseisundit ja samas mõjutab see majanduses<br />
toimuvat. Statistika kinnitab, et mida rohkem selles<br />
valdkonnas domineerivad turusuhted, seda rohkem<br />
kasvavad tervishoiukulutused elatustaseme tõusuga<br />
nii absoluutselt kui suhtes SKP-sse. Samal ajal ei taga<br />
see võrdsemat juurdepääsu tervishoiuteenustele. USA<br />
on selles mõttes tüüpiliseks näiteks (Paying for healthcare<br />
2004).<br />
<strong>Eesti</strong> tervishoiusüsteemi rahastamine on kujundatud<br />
euroopaliku malli kohaselt, kus põhilise osa katab<br />
ravikindlustusmaks, ning teenuste pool on suurel määral<br />
normeeritud. See süsteem, mis on toiminud seni<br />
väikeste tõrgetega, on käivitunud suhteliselt kindlalt<br />
majanduskasvu tingimustes. Maksubaasi laienemine<br />
Joonis 6.3.6. Hinnang arstiabi kättesaadavusele,<br />
2001–2006<br />
100<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
2001 2002 2003 2004 2005 2006<br />
Allikas: Aaviksoo, Paat (2007).<br />
Ei oska<br />
öelda<br />
Halb<br />
Pigem halb<br />
Pigem hea<br />
Joonis 6.3.7. Keskmine brutopalk, vanaduspension<br />
ja inflatsioon, 1997=100%<br />
350<br />
300<br />
250<br />
200<br />
150<br />
100<br />
50<br />
0<br />
1997<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet.<br />
2002<br />
on taganud ressursside kasvava juurdevoolu ning see<br />
on silunud süsteemi ebakohti. Majanduslangus, maksutulude<br />
alanemine ning teenuste võimalik defitsiit<br />
suurendab rahulolematust nii süsteemisiseselt, kuid<br />
ka tekitab survet erakindlustuse laiendamiseks.<br />
Sotsiaalkindlustus ja majandus<br />
Kulutused sotsiaalkindlustusele sisaldavad sotsiaalmaksutuludest<br />
ja riigieelarvest rahastatavaid pensione<br />
ja pensionilisasid, riiklikke peretoetusi ja vanemahüvitist,<br />
puuetega inimeste sotsiaaltoetusi ning muid<br />
peredele makstavaid toetusi ja hüvitisi (näiteks matusetoetus,<br />
õppelaenu kustutamine). Kõige suurema osakaaluga<br />
nendest kulutustes on pensionid, mis moodustasid<br />
2007. aastal 6% SKP-st. Riiklikud peretoetused<br />
moodustasid samal aastal 1,1% SKP-st, sh vanemahüvitis<br />
0,5% SKP-st.<br />
Keskmine vanaduspension on aastatel 1997–2007<br />
suurenenud 2,7 korda, selle reaalne ostujõud on aga<br />
kasvanud vaid 78,7%, kuna osa nominaalsest pensionitõusust<br />
on ära võtnud inflatsioon. Keskmine brutopalk<br />
kasvas samal ajal 3,2 korda, reaalne palgatõus oli<br />
106% (2,06 korda). Keskmine pension oli tasemel 33%<br />
keskmisest palgast, ning see suhe on vähenenud, kuna<br />
palgatõus on olnud kiirem kui pensionitõus (Statistika…<br />
2008: 162).<br />
Vahendite piisavuse sotsiaalkindlustuse rahastamiseks<br />
tagavad sotsiaalmaksu määr (täpsemalt selle<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
2006<br />
2007<br />
Hea<br />
Keskmise<br />
brutopalga<br />
indeks<br />
Keskmise<br />
vanaduspensioni<br />
indeks<br />
Inflatsioon<br />
Reaalne<br />
keskmise<br />
brutopalga<br />
indeks<br />
Reaalne<br />
keskmise<br />
vanaduspensioni<br />
indeks<br />
135 |
Change language