Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ühmades kasvanud terviseteenuste suhteline osatähtsus<br />
kogukulutustest, mis 2005. aastaks oli kõige<br />
vaesema ning rikkama sissetulekudetsiili puhul sisuliselt<br />
võrdsustunud (joonis 2.3.2.). Seejuures on oluline<br />
märkida, et kui vaesemad (ja reeglina vanemad)<br />
elanikud kulutasid põhiliselt ravimite ostmisele, siis<br />
jõukamate (ja reeglina nooremate) elanike puhul on<br />
tervisekulud põhiliselt seotud hambaravi ning spaateenustega.<br />
Joonis 2.3.2. Isikute tervishoiukulutuste osakaal<br />
nende kogukulutustest esimese ja kümnenda kuludetsiili<br />
ja aastate lõikes koos nendesse kuludetsiilidesse<br />
kuuluvate isikute reaalsete tervishoiukulutuste<br />
erinevusega (kordaja kujul)<br />
5,0<br />
4,5<br />
4,0<br />
3,5<br />
3,0<br />
2,5<br />
2,0<br />
15<br />
1,5<br />
1,0<br />
10<br />
0,5<br />
5<br />
0<br />
0<br />
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet (ESA) (http://www.stat.ee).<br />
2.4. Elukvaliteedist lähtuvad<br />
tervisenäitajad<br />
20. sajandi esimesel poolel kasvas arenenud tööstusriikides<br />
keskmine eeldatav eluiga üle 50% – see oli<br />
rohkem kui kogu eelneva inimkonna ajaloo jooksul.<br />
Seda suurt muutust seostatakse nakkushaigustest tingitud<br />
imikute ja väikelaste suremuse vähenemisega.<br />
Eluea pikkust hakkas määrama peamiselt mittenakkuslike<br />
ehk inimese käitumisega seotud haigustest<br />
tingitud suremus (Omran 1971). Pärast II maailmasõda<br />
oli enamuses Euroopa riikides surmapõhjused<br />
ja keskmine eluiga sarnased – erinevus oli keskmiselt<br />
ainult 1–2 aastat (HealthGAP 2008). Alates<br />
1960ndatest aastatest toimus peaaegu kõikides lääneriikides<br />
aeglane, kuid püsiv suremuse vähenemine.<br />
Üldsuremuse vähenemise taustal sagenesid surmapõhjustena<br />
inimeste individuaalse tervisekäitumisega<br />
seotud ja pikenenud elueaga kaasnevad haigused (eeskätt<br />
südameveresoonkonna haigused ja pahaloomulised<br />
kasvajad) (Omran 1971). Samas vähenes arenenud<br />
riikides paralleelselt inimelu väärtuse kasvuga pidevalt<br />
välispõhjustest (eelkõige vigastustest) tingitud<br />
haigestumise ja surmade osa. Üldise suremuse vähenemise<br />
ehk haigestumise „edasi lükkamise“ tagajärjel<br />
kujunes arenenud lääneriikides nn vananev ühiskond.<br />
Seejuures algas oluline eluea paranemine ka meestel<br />
alles 1970ndatel, kui hakkas ilmnema inimese enda<br />
käitumismuutuste (toitumine, suitsetamine, füüsiline<br />
aktiivsus, alkoholi tarvitamine) oluline mõju (Caselli<br />
1995; Vallin, Mesle 2005).<br />
Seoses nimetatud muutustega ei piisanud rahvastiku<br />
terviseseisundi hindamiseks pelgalt suremuse<br />
mõõtmisest, kuna lisaks eluaastate hulga suurenemisele<br />
sai oluliseks tervisega seotud elukvaliteedi kriteeriumiks<br />
rahvastiku tervelt ja kvaliteetselt elatud aastate<br />
hulk.<br />
I kuludetsiil X kuludetsiil Tervishoiukulutuste erinevus (x korda)<br />
Tervelt elatud eluaastad<br />
“Tervelt elatud eluaastad” on üks lihtsamaid suremuse ja<br />
haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis<br />
võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti (Eurostat<br />
2008). Üks esimene näide sedasorti indikaatorist oli<br />
1969. aastal USA Tervisehariduse ja heaolu ministeeriumi<br />
(HEW 2008) poolt avaldatud vaegurlus-vaba eeldatava<br />
eluea (disability-free life expectancy) arvutused. Euroopa<br />
Liidus kasutatakse tervelt elatud eluaastate arvutamiseks<br />
kokkuleppeliselt nn Sullivani meetodit, mis on välja töötatud<br />
1970ndatel aastatel tervelt elatud eluaastate arvutamiseks.<br />
Meetod põhineb hea tervise dimensiooni lisamisel<br />
elutabelile ehk sisuliselt on tegemist enesehinnangul<br />
põhineva „hea tervise“ levimusega korrigeeritud eluaastate<br />
arvuga erinevates vanusrühmades (Eurostat 2008).<br />
Sisaldades elanike endi poolt subjektiivset hinnangut<br />
terviseseisundi tõttu piirangutest igapäevatoimingute<br />
sooritamisel erinevas vanuses elanike jaoks, on tervelt<br />
elatud eluaastate kontseptsioon suhteliselt lihtsalt<br />
mõistetav. Alates 2004. aastast on kogu Euroopa Liidus<br />
kokku lepitud “hea tervise” definitsioonina kasutada<br />
igapäevategevuste piirangute puudumist, mille kohta<br />
kogutakse andmeid üle-Euroopalise EU-SILC uuringuga.<br />
Kuna näitaja on tundlik rahvastiku tervise parandamisele<br />
suunatud sekkumiste suhtes, sobib see hästi ka<br />
tervisepoliitikate edukuse mõõtmiseks (Perenboom RJ<br />
2004). Lähtudes tervisliku seisundi hindamisel piirangutest<br />
või nende puudumisest igapäevategevustes, on<br />
tervelt elatud eluaastate seostamine sobiv mõõdupuu ka<br />
rahvastiku tervise hindamiseks ja võrdlemiseks majanduspotentsiaali<br />
ja konkurentsivõime seisukohalt.<br />
“Hea tervise” hindamiseks erinevates vanusrühmades<br />
on <strong>Eesti</strong>s kasutatud <strong>Eesti</strong> täiskasvanud elanik-<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
35 |
Change language