Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2008: 9–21). Uuringu autorid nimetasid esimest tüüpi<br />
linn-regiooni kõrgtehnoloogilise tootmise regiooniks<br />
ja teist tüüpi linn-regiooni juhtivaks teadmusregiooniks<br />
(ingl. leading knowledge region).<br />
Kõrgtehnoloogilise tootmise regioonidele on iseloomulik<br />
väga kõrge patentide hulk. Üldine tööjõu<br />
kõrge haridustase on iseloomulik nii kõrgtehnoloogia<br />
tootmise regioonidele kui juhtivatele teadmusregioonidele,<br />
kusjuures viimastes on eriti kõrge<br />
ülikooliharidusega töötajate osa. Edukale kõrgtehnoloogilisele<br />
tootmisregioonile on vajalik ka küllalt<br />
suure arvu hea kutsealase väljaõppega nn sinikraelise<br />
tööjõu olemasolu. Kõrge elukestva õppe intensiivsus<br />
on vajalik mõlemat tüüpi edukatele regioonidele.<br />
Statistiline analüüs näitab, et Euroopa edukate<br />
regioonide hulgas on teadmusregioone mõnevõrra<br />
enam kui kõrgtehnoloogilisi tootmisregioone, ja mis<br />
ilmselt veelgi olulisem, teadmusregioonid on viimasel<br />
ajal edenenud keskeltläbi paremini kui kõrgtehnoloogilised<br />
tootmislinnad, majanduskasv on neis olnud<br />
kiirem.<br />
Tallinna ja Tartu regioonide jaoks on sõnum teadmusregiooni/linna<br />
mudeli perspektiivist ilmselt positiivne,<br />
kuna see võimaldab paremini rakendada nende<br />
kõige tugevamat plussi, kõrget kõrghariduse osatähtsust,<br />
ja mõnevõrra vähendab <strong>Eesti</strong> ühe kõige suurema<br />
miinuse, väikese patentide arvu tähtsust, võrreldes<br />
teiste arenguteguritega. Võib ka arvata, et liikumine<br />
kõrgtehnoloogilise tootmisregiooni/linna mudeli<br />
suunas, mis eeldaks kindlasti tugevat rõhuasetust<br />
kutseõppele ja kõrghariduses inseneriõppele, oleks<br />
raskemini ühendatav <strong>Eesti</strong>s noorte hulgas valitsevate<br />
väärtusorientatsioonidega, kui liikumine teadmusregiooni<br />
mudeli suunas. Siinjuures tuleb aga arvestada,<br />
et eesmärk jõuda kasvõi kaugemas tulevikus liiderpiirkondade<br />
hulka, eeldab kesk- ja kõrgtehnoloogiasektorites<br />
(tööstus ja teenindus kokku) töötavate inimeste<br />
osatähtsuse väga olulist tõusu, praeguselt alla<br />
10%-liselt tasandilt vähemalt 15%-ni (ja tulevikus<br />
veelgi kõrgemale), samuti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste<br />
ja majanduskeskkonnaga koostöös olevate<br />
ülikoolide olemasolu ning praegusest olulisemalt<br />
intensiivsemat tegevust elukestva õppe osas.<br />
Euroopa linnade uuringud tõendavad, et linna<br />
edukas majanduslik areng keskmisel või kõrgemal<br />
arengutasandil pole võimalik ilma mitmekesise ja<br />
atraktiivse kultuurikeskkonnata, mis stimuleerib<br />
üldist loovuse kasvu. Kuna kõrgemale arenguasemele<br />
on iseloomulik rahvusvaheline jaht talentidele, olgu<br />
nendeks tippinfotehnoloogid, disainerid või investeerimispankurid,<br />
muutub linnakeskkonna atraktiivsus<br />
ja loovus üheks elukvaliteedi võtmeteguriks, mis<br />
meelitab kohale rahvusvahelise taseme tipptegijaid<br />
(ja nende perekonnaliikmeid). „Crossworks” uuringu<br />
raames viidi läbi intervjuud viies teadmuslinna mudelit<br />
oluliseks arengperspektiiviks pidavas linnas (Leuven,<br />
Endhoven, Aachen, Tallinn ja Helsingi), ja leiti,<br />
et kõigis uuritud linnades tõusid seoses kõrgtehnoloogial<br />
baseeruva tootmise ja teeninduse arendami-<br />
sega esiplaanile linna kultuurielu, loomemajanduse<br />
ja linnakeskkonna atraktiivsuse küsimused. Sealjuures<br />
olid just need aspektid väga kriitilised alla 200<br />
tuhande elanikuga linnade puhul, mille puhul talentide<br />
elamatõmbamist takistas kartus, et linn võib olla<br />
küll mugav ja turvaline, aga kultuurieluliselt mitte piisavalt<br />
mitmekesine ja põnev, et sinna pikemaks ajaks<br />
ankrusse jääda.<br />
Loova teadmuslinna tunnusjooni<br />
EL-i 6. raamprogrammi projektis „Accommodating<br />
Creative Knowledge Competitiveness of European<br />
Metropolitan Regions within the Enlarged Union –<br />
ACRE“ võeti vaatluse alla 13 linna kujunemine või<br />
võimalused saada loovaks teadmuslinnaks. Selle analüüsi<br />
põhjal, kus küllalt kesksel kohal on kultuuri ja<br />
loomega seotud tegurid, on loovaks teadmuslinnaks<br />
kujunemisel paremaid eeldusi järgmistel linnadel.<br />
1. Linnad, mida teatakse kui riiklike või rahvusvahelisi<br />
poliitilisi ja majanduslikke otsustuskeskusi,<br />
omavad paremaid eeldusi innovatiivseks<br />
ümberstruktureerumiseks (loovaks ja/või teadmuslinnaks),<br />
kui linnad, kus ei toimu olulist otsustamist.<br />
2. Tolerantsed ja paljukultuursed linnad, kus kõik<br />
on teretulnud, omavad suuremat potentsiaali erinevate<br />
elustiilide ja kultuuritaustaga inimeste ligimeelitamiseks<br />
ning seeläbi innovatiivsuse suurendamiseks<br />
kui kinnised linnad.<br />
3. Linnad, kus domineerib väikeettevõtlus, kõrgtehnoloogiline<br />
tootmine, ning linnad, mis on juba varakult<br />
olnud teenustepõhised, kus pole kunagi suurt<br />
tootmist olnud, omavad paremaid eeltingimusi loovale<br />
teadmistepõhisele majandusele üleminekul.<br />
4. Rahvusvaheliselt tuntud ajaloolised-kultuurilised<br />
linnad on loovklassi jaoks atraktiivsemad ja seeläbi<br />
on neil eeliseid saada loovateks linnadeks.<br />
5. Hea juhtimisega ja finants- ning organisatsiooniliste<br />
ressurssidega linnad on enam võimelisemad<br />
pakkuma sobivat keskkonda loovmajandusele.<br />
6. Rõhutatakse, et hästi formuleeritud ja finantseeritud<br />
ning elluviidav linna/regiooni innovatsiooni-<br />
ja tehnoloogiapoliitika on oluliseks teguriks liikumisel<br />
kirjeldatud teel.<br />
<strong>Kogu</strong> eelnimetatud kriteeriumide kogumi seisukohalt<br />
hinnates võib viidatud uuringu alusel lugeda loovate<br />
loomelinnade hulka kuuluvateks Amsterdami, Barcelona,<br />
Dublini, Müncheni ja teatud mööndustega ka<br />
Helsingi. Mittepealinnade ja väiksemate linnade kvalifitseerumine<br />
sellesse kogumisse on raskendatud juba<br />
esimese kriteeriumi tõttu. Siiski said kaks uurimise<br />
all olnud, riikide ega autonoomsete moodustiste ega<br />
liidumaade pealinnade hulka mittekuuluvat linna,<br />
nimelt Toulouse ja Birmingham, tervikuna suhteliselt<br />
hea punktide skoori, mille alusel neid võib lugeda<br />
vähemalt lähenevateks eelkirjeldatud ideaalile. Huvi-<br />
149 |
Change language