You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 6.4.3. Töökohtade loomise indikaatorid rahvusvahelises<br />
võrdluses (% hõivest)<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
-5<br />
Allikas: Masso, Eamets, Philips 2006.<br />
| 142<br />
Poola 2006<br />
Sloveenia 2003<br />
Bulgaaria 2003<br />
Rumeenia 2003<br />
Belgia 2003<br />
Holland 2003<br />
Saksamaa 2003<br />
Suurbritannia 2003<br />
Soome 2002<br />
Taani 1996<br />
Rootsi 1996<br />
USA 1997<br />
Läti 2004<br />
Leedu 2004<br />
<strong>Eesti</strong> 2006<br />
Tabel 6.4.2. Tööturuteenuste kasutamine<br />
Loomise<br />
määr<br />
Sulgemise<br />
määr<br />
Netomäär<br />
<strong>Kogu</strong>määr<br />
Puhasmäär<br />
Vanades EL-i liikmesriikides jääb töökohtade loomine<br />
ning sulgemine kordades alla <strong>Eesti</strong> vastavatele näitajatele.<br />
Seega ei tõenda ei inimeste liikumine erinevate<br />
tööturu seisundite vahel ega ka töökohtade sulgemise<br />
ning avamise statistika, et <strong>Eesti</strong>t iseloomustaks väga<br />
jäik tööturg.<br />
Kindlasti on neis andmetes natuke ka statistilist<br />
infomüra, sest igasugused ametikohtade ümberimetamised<br />
ja funktsioonide ümberjaotamised ettevõtete<br />
sees kajastuvad näiliselt töökohtade sulgemise ja avamisega.<br />
Aga sarnast müra on kõigis andmebaasides,<br />
mis kajastavad registriandmeid.<br />
Lisaks on Eamets ja Masso (2005) põhjendanud<br />
töökohtade mobiilsust tööseaduste rikkumisega.<br />
Ehkki seaduses on suhteliselt keeruliseks tehtud töötajate<br />
koondamine, lahkub suur hulk töötajaid töökohalt<br />
„poolte kokkuleppel“, mis enamasti tähendab,<br />
et koondamisega seotud hüved jäävad töötajal saamata<br />
(kui ei lepita selles spetsiaalselt kokku).<br />
Kokkuvõttes võib öelda, et mikrotasandi näitajate<br />
analüüs kinnitab meie väidet: tööturg <strong>Eesti</strong>s on<br />
paindlik ning toimib omalaadse puhvrina majanduse<br />
tasakaalustamisel. Olgu selle tõestuseks nii suhteliselt<br />
suur liikumine tööseisundite vahel või töökohtade<br />
sulgemise ja avamise suhtarvud. Viimaseks näiteks on<br />
majanduse languse tingimustes kiiresti kasvanud töötuse<br />
määr 2008. aasta kolmandas kvartalis.<br />
Aktiivne tööpoliitika<br />
Turvalise paindlikkuse oluliseks komponendiks on<br />
tulemuslik aktiivne tööpoliitika, mis aitab nii töötutel<br />
kui ka töötajatel leida sobiva töö. Aktiivse tööpoliitika<br />
hulka kuuluvad riigi tööturuasutuste poolt pakutavad<br />
tööturuteenused, näiteks töövahendus, nõustamine,<br />
koolitus, ettevõtlusega alustamise toetus ja palgatoetus.<br />
<strong>Eesti</strong>s alustati tööturuteenuste pakkumisega<br />
1990ndate algul, viimane ulatuslik reform viidi läbi<br />
2006. aasta alguses, mil jõustus uus tööturuteenuste<br />
ja -toetuste seadus. Nimetatud seaduse alusel pakutakse<br />
riiklikes tööturuametites täna kolmeteist erinevat<br />
tööturuteenust, lähtudes juhtumikorralduse põhimõtetest<br />
(tabel 6.4.2.). See tähendab, et töötuga tegeleb<br />
üks konkreetne konsultant, kelle ülesandeks on lahendada<br />
kliendi töötuse juhtum ning aidata ta võimalikult<br />
kiiresti tööle.<br />
Võrreldes registreeritud töötute koguarvuga, on<br />
aktiivsetes tööturuteenustes osalejate arv siiski suhteliselt<br />
väike 42 . Tabelist on näha, et kõige enam tööotsijaid<br />
on viimastel aastatel osalenud karjäärinõustamisel<br />
(ligi pooled osalenutest) ja tööturukoolitusel (ligi<br />
kolmandik osalenutest) ning kõige vähem puuetega<br />
inimestele mõeldud meetmetes (tabel 6.4.2.).<br />
Puuetega inimestele mõeldud teenuste kasutajate<br />
väikest arvu põhjendavad Lille ja Palmet (2008) näiteks<br />
ülemäärase bürokraatia, sobiva tugiisiku leidmise<br />
raskuste, liiga lühikese juhendamisperioodi ja teenuse<br />
pakkujate vähesusega. Tuleb arvestada, et aktiivse<br />
tööpoliitika eesmärgiks ei peakski olema pakkuda<br />
koheselt tööturuteenuseid kõigile töötuna registreerujatele.<br />
Esmajärjekorras tuleks välja selgitada need töötud,<br />
kellel on tõenäoliselt kõige keerulisem tööd leida,<br />
ning pakkuda neile sobivaid teenuseid kohe töötusperioodi<br />
alguses. Parema konkurentsivõimega töötutel<br />
seevastu võiks lasta teatud aja omal initsiatiivil<br />
tööd otsida. Näiteks soovitavad EL-i tööhõive põhisuunad<br />
sekkuda noorte töötute puhul enne esimese<br />
kuue töötuskuu ja täiskasvanud töötute puhul enne<br />
aastase töötusperioodi täitumist (Council of the European<br />
Union 2007). Kuid riikide praktikad on selles<br />
osas väga erinevad.<br />
42 Tabelis 6.4.2. toodud arvud ei kajasta teenustes osalenute koguarvu, kuna üks isik võib osaleda mitmes teenuses. Osalejate üldarv ei<br />
ole kahjuks kättesaadav.<br />
2000 2002 2004 2005 2006 2007<br />
Tööturu koolitus 8156 10 021 6968 9852 7073 5503<br />
Hädaabitöö 3954 453 353 188 - -<br />
Tööturutoetus töötule<br />
ettevõtluse alustamiseks<br />
Tööturutoetus tööandjale<br />
väiksema konkurentsivõimega<br />
töötu töölevõtmiseks<br />
441 375 296 320 289 141<br />
189 230 441 727 238 127<br />
Karjäärinõustamine 2055 8130 7877 9494 8356 8272<br />
Avalik töö - - - - 170 231<br />
Tööharjutus - - - - 446 1208<br />
Tööpraktika 676 792<br />
Meetmed puuetega inimestele sh - - - - 109 60<br />
…töökoha kohandamisega<br />
rakendunud<br />
…tehnilise abivahendiga<br />
rakendunud<br />
- - - - 1 2<br />
5 3<br />
…tugiisikuga rakendunud - - - - 60 30<br />
…intervjuul abistamise teenust<br />
kasutanud<br />
Aasta jooksul registreeritud<br />
uued töötud<br />
Allikas: Sotsiaalministeerium 2008.<br />
- - - - 43 25<br />
81 482 64 537 51 361 42 618 26 329 28 312
Change language