You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
senini kogetud üksnes juhuslike välismaareiside näitel.<br />
Eestlaste keskkonnasuhet mõjutab üha rohkem<br />
ka globaalse keskkonnapoliitika probleemipüstitus –<br />
kui EL-ga liitumise hetkel pidas kliimamuutust oluliseks<br />
keskkonnaprobleemiks 34% <strong>Eesti</strong> küsitletuist, siis<br />
2007. aastal arvas nii juba 43% vastanuist (Eurobaromeeter<br />
2004 ja 2007). Suurenenud on inimeste kodanikuaktiivsus<br />
oma keskkonna kaitsel.<br />
Uuringus “Mina. Maailm. Meedia” (2002, 2005 ja<br />
2008) on käsitletud nii keskkonnasäästlikku tarbimist<br />
kui keskkonnakaitselist kodanikuaktiivsust, mida<br />
mõõtvad tunnused on koondatud vastavalt kaheks<br />
indeksiks 26 . Alapeatüki keskmes on keskkonnasäästlikud<br />
tarbimispraktikad.<br />
Keskkonnasäästlik tarbimine<br />
<strong>Eesti</strong> elanikkonna keskkonnakäitumist võimaldavad<br />
teiste Euroopa Liidu rahvastega võrrelda Eurobaromeetri<br />
andmed. Eurobaromeeter 2007 (edaspidi EB)<br />
näitab, et sarnaselt teiste Balti riikide ja uute liikmetega<br />
hindavad <strong>Eesti</strong> vastajad EL27 keskmisega kõrvutades<br />
isiklikke võimalusi keskkonna kaitsmisel oluliselt<br />
madalamaks. EB2004 ja EB2007 andmetel panustasime<br />
isiklikult keskkonnakaitsesse märgatavalt vähem kui<br />
teiste Euroopa riikide kodanikud. Personaalselt keskkonnakäitumiselt<br />
on <strong>Eesti</strong> vastajad EL27 keskmisega<br />
võrreldes pööranud vähem tähelepanu jäätmete eraldikogumisele<br />
(46% vs EL27 59%), energia kokkuhoiule<br />
(41% vs EL27 47%) ja säästvamale transpordivalikule.<br />
Samas on <strong>Eesti</strong> vastaja ostnud keskkonna säästmise eesmärgil<br />
oluliselt rohkem kohalikult kasvatatud tooteid<br />
(47% vs EL27 21%). Just viimane, koos jäätmete eraldikogumise<br />
ja ökotoodete eelistamisega, osutus <strong>Eesti</strong> vastanute<br />
jaoks (sarnaselt ülejäänud Baltikumiga) üheks<br />
olulisemaks keskkonda säästvaks tegevuseks, milleks<br />
ollakse ka edaspidi rohkem valmis. Seevastu valmisolek<br />
vähendada energiakasutust (34% vs EL27 47%) või<br />
jäätmeid (20% vs EL27 30%) on <strong>Eesti</strong>s oluliselt madalam<br />
EL27 keskmisest. Võib öelda, et eri riikide kõrvutuses<br />
oleme valmis keskkonda säästma eelkõige siis, kui<br />
ei pea selleks äsja kättevõidetud tarbijalikust elustiilist<br />
loobuma. Samas peavad aga <strong>Eesti</strong> vastajad kaasaegseid<br />
tarbimisharjumusi keskkonna seisukohast oluliselt suuremaks<br />
probleemiks kui eurooplased keskmiselt (vastavalt<br />
18% ja 11% vastanuist).<br />
On märkimisväärne, et viimase kolme aasta jooksul<br />
on oluliselt langenud <strong>Eesti</strong> elanikkonna hinnangud<br />
enda keskkonnateadlikule tarbimisele (2008.<br />
aastal pidas end üsna või väga teadlikuks 50%, 2005.<br />
aastal 65%) 27 . Muutust on keeruline tõlgendada, kuid<br />
Tabel 5.2.3. Keskkonnasäästlike tarbimispraktikate<br />
pingerida<br />
arvatavasti mõjutavad seda inimeste värsked kogemused<br />
säästliku tarbimise praktikate, eriti jäätmekäitluse<br />
juurutamisel, ja ulatuslik kriitika nn rohelisuse teema<br />
aadressil, mis on küllastunud keerulisest ja vastukäivast<br />
infost ja soovitustest. Näiteks EB2007 andmetel<br />
on <strong>Eesti</strong>s neid inimesi, kes arvavad, et praegune märgistus<br />
toodetel aitab neil kindlaks teha, millised tooted<br />
on ka tegelikult keskkonnasäästlikud, kõigest natuke<br />
rohkem võrreldes nendega, kes arvavad, et praegune<br />
tootemärgistus neid ei aita. “Mina. Maailm. Meedia”<br />
2008 andmetel arvab üle 40% inimestest, et jäätmete<br />
laialdasemat eraldikogumist takistab jäätmekogumise<br />
halb korraldus.<br />
Ülevaade olulisematest keskkonnasäästlikest tegevustest<br />
ja hinnangutest enda säästliku käitumise suhtes<br />
“Mina. Maailm. Meedia“ 2008 andmetel on esitatud<br />
tabelis 5.2.3. Konkreetsete tegevuste olulisust hinnates<br />
on kokku on liidetud nende osakaal, kes antud väitega<br />
nõustuvad osaliselt või täielikult, harrastavad seda<br />
tegevust mõnikord või sageli ning peavad seisukohta<br />
või nähtust pigem või väga oluliseks.<br />
Enamikul keskkonnasäästliku tarbimise tunnustel<br />
on seos rahvuse, soo, hariduse, sissetuleku ja sotsiaalse<br />
26 Keskkonnasäästliku tarbimise indeks liidab järgmised vastused: „tarbin mahepõllumajanduslikke toidukaupu, ökotooteid“, „kannan<br />
kasutatud (second-hand) rõivaid“, „pean end keskkonnateadlikuks tarbijaks“, „meie peres sorteeritakse jäätmeid liikide kaupa“<br />
(tagatisrahaga, segapakend, paber ja papp, ohtlikud ning biolagunevad jäätmed), „pean keskkonnasäästlikkust oluliseks auto/kodutehnika/kodukeemia<br />
ostul ja kasutamisel“, „jälgin aktiivselt, mida ja kuidas tarbin, sest minu tarbimisharjumustest sõltub keskkonna<br />
olukord“, „olen valmis keskkonda panustama tarbimist vähendades“ ja „olen valmis keskkonda panustama, ostes keskkonnasäästlikke<br />
kaupu ka siis, kui need maksavad rohkem“. Keskkonnakaitselise kodanikuaktiivsuse indeks liidab järgmised vastused: „osalen või<br />
olen liige keskkonna- ja muinsuskaitse ühendustes“, „olen viimase aasta jooksul osa võtnud prügi koristamisest, korrastustalgutest<br />
jms“, „olen nõus keskkonda panustama, tehes rahalisi annetusi keskkonnaprojektide heaks, osa võtma kampaaniatest läbi isikliku<br />
tööpanuse (nt „Teeme ära!“ 2008) või rohkem riigimakse maksma“.<br />
27 Kasutusel oli identne küsimus mõlemas uuringus: „Kuivõrd keskkonnateadlikuks tarbijaks Te end peate?“<br />
Tegevus %<br />
1 Peres sorteeritakse tagatisrahaga pakendeid 77<br />
2<br />
Peab kodukeemia ostmisel ja kasutamisel keskkonnasäästlikkust<br />
oluliseks<br />
3 Tarbib mahepõllumajanduslikke toidukaupu või ökotooteid 66<br />
4 Peab kodutehnika ostmisel ja kasutamisel keskkonnasäästlikkust oluliseks 65<br />
5 Peres sorteeritakse paberit ja pappi 64<br />
6 Jälgib toitu ostes tootemärgiseid (ökomärgid, kvaliteedimärgid jne) 63<br />
7 Peab auto ostmisel ja kasutamisel keskkonnasäästlikkust oluliseks 60<br />
8 Kannab second-hand poest ostetud kasutatud rõivaid 55<br />
9 Peres sorteeritakse ohtlikke jäätmeid 55<br />
10 Peres sorteeritakse biolagunevaid jäätmeid 47<br />
11 Jälgib toitu ostes toodete GMO-sisaldust 46<br />
12<br />
13<br />
On valmis keskkonda panustama, osaledes kampaaniates isikliku<br />
tööpanusega (nt “Teeme ära!” 2008)<br />
On valmis keskkonda panustama tarbimist vähendades,<br />
tarbimishüvedest loobudes<br />
14 Peres sorteeritakse segapakendeid 39<br />
15<br />
16<br />
17<br />
On valmis keskkonda panustama keskkonnasäästlikke kaupu ostes<br />
ka siis, kui need maksavad tavapärastest rohkem<br />
On valmis keskkonda panustama, tehes rahalisi annetusi<br />
keskkonnaprojektide heaks<br />
On valmis keskkonda panustama kõrgemate riigimaksude<br />
maksmise läbi<br />
18 Hangib toitu mahepoest 3<br />
Allikas: “MIna. Maailm. Meedia” 2008.<br />
76<br />
42<br />
40<br />
36<br />
12<br />
5<br />
107 |
Change language