Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 6.4.1. Tööturu paindlikkus mikro- ja<br />
makrotasandil<br />
INSTITUTSIONAALNE<br />
- Tööturu regulatsioonid<br />
- Tööpoliitika<br />
- Tööjõu maksud<br />
- Ametiühingud<br />
PALGA PAINDLIKKUS<br />
| 140<br />
MAKROTASAND<br />
TÖÖTURU PAINDLIKKUS<br />
TÖÖTAJATE LIIKUMINE<br />
- Liikumine tööturu<br />
seisundite vahel<br />
- Ametialane ja<br />
funktsionaalne mobiilsus<br />
- Geograafiline mobiilsus<br />
TÖÖKOHTADE LIIKUMINE<br />
- Töökohtade loomine<br />
- Töökohtade sulgemine<br />
TÖÖAJA PAINDLIKKUS<br />
MIKROTASAND<br />
des majandusliku kasvu perioodidel kasvufaasi ning<br />
süvendades languse tingimustes langust. Aktiivset,<br />
majandust stabiliseerivat eelarvepoliitikat täna <strong>Eesti</strong>s<br />
ei viljeleta, tulenevalt üldisest liberaalset turumajanduse<br />
ning nn „õhukese riigi“ ideoloogiast. Üheks sellise<br />
ideoloogia tulemuseks on suhteliselt madal maksukoormus,<br />
ja siit edasi kasinad võimalused majandust<br />
mõjutada, sest riigil pole lihtsalt piisavalt vahendeid<br />
ja vastavaid poliitikainstrumente. Tulenevalt valuutakomitee<br />
süsteemist on keskpanga võimalused raha<br />
pakkumist mõjutada ning inflatsiooni ohjeldada<br />
samuti suhteliselt piiratud. Seega jääb ainsaks majanduse<br />
“puhvriks”, mille kaudu toimub kohandumine,<br />
paindlik tööturg, ning nagu senine <strong>Eesti</strong> suhteliselt<br />
lühike majandusajalugu on näidanud, on ta seda rolli<br />
suhteliselt hästi täitnud.<br />
Edasi vaatleme lähemalt turvalise paindlikkuse<br />
nelja aspekti.<br />
Tööturu paindlikkus<br />
Tööturu paindlikkus on teema, mille üle on palju ajakirjanduses<br />
sõna võetud ning mida erinevad autorid<br />
käsitlevad väga erinevalt.<br />
<strong>Eesti</strong> majanduse tõsisemaks probleemiks on korduvalt<br />
nimetatud tööturu jäikust (vt näiteks Ansip<br />
2008), tuues näitena <strong>Eesti</strong> 163 koha 181 riigi seas Maailmapanga<br />
Doing Business-indeksi järgi 37 . Samas tuleb<br />
silmas pidada, et võttes vaatluse alla ainult ühe indikaatori,<br />
jääb pilt üheülbaliseks ning me ei hõlma tööturu<br />
paindlikkuse kõiki aspekte.<br />
Tööturu pandlikkust võib hinnata nii mikro- kui<br />
makrotasandil. Makrotasandil mõõdetakse tööturu<br />
paindlikkust läbi seadusandluse ja regulatsioonide,<br />
palga pandlikkuse, viimases kajastub ka ametiühin-<br />
gute mõju majanduses. Eelnimetatud indeksid kajastavad<br />
tööturu paindlikkuse just seda aspekti. Mikrotasandil,<br />
ehk siis töötaja ja ettevõtte tasandil, näitab<br />
paindlikkust see, kui tihti töötajad liiguvad erinevate<br />
tööturu seisundite vahel, ehk kui kerge on töötusest<br />
minna näiteks hõivesse. Lisaks sellele kuulub töötajate<br />
liikumise alla funktsionaalne paindlikkus ning ametialane<br />
mobiilsus, ehk siis see, kui sageli inimesed vahetavad<br />
erinevaid ametikohti, kui lihtne on ettevõtte<br />
sees töötajaid üksteisega asendada jne. Kolmas aspekt<br />
töötajate liikumise puhul on geograafiline mobiilsus.<br />
Töökohtade liikumine on tinglik nimetus, sisuliselt<br />
me räägime sellest, kui palju ettevõtted uusi töökohti<br />
loovad või vanu töökohti sulgevad mingi ajaperioodi<br />
(tavaliselt aasta) jooksul. Viimane element ettevõtte<br />
tasandil on tööaja paindlikkus, ehk siis kui palju kasutatakse<br />
paindlikke töögraafikuid, osaajaga töötamist,<br />
ületunnitööd jne (joonis 6.4.1.).<br />
<strong>Eesti</strong>s on omamoodi paradoksaalne olukord, kus<br />
makrotasandi näitajate, ehk siis OECD töötajate hõivekaitse<br />
indeksi järgi on <strong>Eesti</strong> tööturg jäik ja ülereguleeritud,<br />
ettevõtte tasandi andmeid vaadates aga selgub<br />
et tööturg on paindlik (vt lähemalt, Eamets, Masso<br />
2005). Ka Maailmapanga Doing Business-indeksi,<br />
Heritage Foundation’i majanduse vabaduse indeksite<br />
järgi on <strong>Eesti</strong> tööturg jäik ja ülereguleeritud. Siinkohal<br />
jäetakse aga tihti kahe silma vahele tõsiasi, et need on<br />
jäikuse näitajad, millega opereeritakse riigi tasandil<br />
sätestatud regulatsioonidega ehk seadustega. Paljudes<br />
Euroopa riikides on riigi tasandil paika pandud väga<br />
minimaalsed nõuded ja enamus tööturu regulatsiooni<br />
on jäetud sotsiaalsete partnerite kokku leppida. Teisiti<br />
öeldes ei kajasta mitmed rahvusvahelised indeksid<br />
tegelikku tööturu regulatsiooni just nendes riikides,<br />
kus ametiühingute mõju on tugevam. Selleks, et<br />
näha reaalset tööturu paindlikkust, oleks vaja analüüsida<br />
mikrotasandi andmeid. Järgnevalt püüame seda<br />
lünka <strong>Eesti</strong> tööturu olukorra kirjeldamises täita.<br />
Vaatleme kahte aspekti tööturu mobiilsusest, töötajate<br />
liikumist erinevate tööturu seisundite vahel<br />
ning seda, milline on ettevõtetes töökohtade avamine<br />
ning sulgemine.<br />
Esmalt vaatame, kuidas inimesed liiguvad erinevate<br />
tööturu seisundite vahel. Teatavasti on inimesed<br />
tööturu mõttes kolmes erinevas seisundis: hõivatud,<br />
töötud või mitte-aktiivsed. Hõivatud on need kellel<br />
on töö, töötud on need kes otsivad tööd ja mitteaktiivsed<br />
on need, kes ei tööta ja kes ei otsi ka tööd 38 .<br />
Kuna pidevalt liigub inimesi töötusest hõivesse, või<br />
jäädakse töötuks või keegi lahkub tööturult, ehk jääb<br />
mitteaktiivseks, siis toimub tööturul pidev liikumine<br />
ja seda nimetataksegi tööturu mobiilsuseks 39 . Liikumiste<br />
arv tööturul on aastati erinev. Suured muutu-<br />
37 Tööturu regulatsiooni ranguse hindamiseks on kasutusel erinevad indeksid, millest tuntumad on Majandusliku Arengu ja <strong>Koostöö</strong><br />
(OECD) Employment Protection Legislation (EPL) indeks, Maailmapanga Doing Business tööseaduse ranguse alaindeks ja Heritage<br />
Foundation’i majandusvabaduse indikaatori alaindeks.<br />
38 Kolme seisundi täpsemad definitsioonid leiab ETU metoodikat käsitlevates statistikaameti kogumikest, vt näiteks <strong>Eesti</strong><br />
Statistikaamet, Tööturg arvudes. 2006. Labour Market in Figures.<br />
39 Omaette teema on tööjõu geograafiline mobiilsus, mida siinkohal vaatluse alla ei võeta.
Change language