Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Varasemad uuringud on näidanud, et vähemuste<br />
hulgas on rahulolu poliitilise režiimi toimimisega<br />
tugevamas sõltuvuses majanduslikest teguritest kui<br />
põhirahvuse puhul. See annab alust arvata, et majanduskriis<br />
annab venekeelse elanikkonna hulgas levivale<br />
usaldamatusele veelgi hoogu juurde.<br />
Usaldus institutsioonide suhtes<br />
Kõigile Ida-Euroopa uutele demokraatiatele on iseloomulik<br />
see, et kõige vähem usaldatakse demokraatlikult<br />
valitud või otseselt rahvast esindavaid institutsioone,<br />
nagu parlament ja erakonnad. Igapäevapoliitika<br />
kemplemistest kõrgemalseisvad, suurema esindus- ja<br />
sümboolse rolliga institutsioonid (president) ja jõustruktuurid<br />
(sõjavägi) naudivad samal märksa kõrgemat<br />
usalduse taset. Uuringu „New Baltic Barometer”<br />
andmed aastatest 1993–2004 näitavad, et Balti riikides<br />
oli usaldus erakondade vastu väga madal juba 1993. aastal,<br />
ulatudes umbes 10–15 protsendini. Usaldus parlamendi<br />
vastu on aga langenud ajapikku: kui 1993. aastal<br />
usaldasid parlamenti umbes pooled Balti riikide elanikest,<br />
siis 2004. aastal vähem kui viiendik (Ehin 2007).<br />
Ka 2008. aastal oli <strong>Eesti</strong> elanike silmis Riigikogu<br />
vähimusaldatud institutsiooniks. Parlamenti usaldas<br />
2008. aasta kevadel vaid veerand eestlastest; samas<br />
küündis presidendi usaldamise määr 67 ja valitsuse<br />
usaldusväärsus 37 protsendini (joonis 4.4.1.).<br />
Eriti venekeelsete elanike hoiakuid iseloomustab<br />
äärmiselt madal usaldus kõikide peamiste keskvõimu<br />
institutsioonide vastu: Riigikogu usaldas 2008.<br />
aasta kevadel vaid kümnendik venekeelsetest elanikest,<br />
valitsust ja presidenti pidas usaldusväärseks kõigest<br />
13% vastanutest. Venekeelsete noorte (15–29aastased)<br />
seas on parlamendi, valitsuse ja presidendi<br />
usaldusväärsus siiski peaaegu poole võrra kõrgem kui<br />
vanemate (50–74-aastaste) inimeste seas.<br />
Poliitiline osalemine<br />
Demokraatia ei saa püsida ilma kodanike valmiduseta<br />
poliitikas osaleda. Valimisaktiivsus on iseseisvusaja<br />
jooksul langenud nii meil kui naabritel. Esimestel parlamendivalimistel<br />
pärast iseseisvuse taastamist osales <strong>Eesti</strong>s<br />
68, Lätis 90 ja Leedus 75 protsenti valijatest, viimatitoimunud<br />
valimistel aga <strong>Eesti</strong>s 62, Lätis 61 ja Leedus<br />
kõigest 49 protsenti valijatest. Võrdlus teiste Euroopa<br />
Liidu riikidega näitab, et parlamendivalimistel osalejate<br />
protsent <strong>Eesti</strong>s jääb märgatavalt allapoole Euroopa Liidu<br />
keskmist (70,4%), kuid on üldiselt samal tasemel teiste<br />
Ida-Euroopa demokraatiatega (International Institute<br />
for Democracy and Electoral Assistance 2008).<br />
Poliitilised erakonnad etendavad esindusdemokraatias<br />
olulist rolli, olles ühenduslüliks rahva ja otsusetegijate<br />
vahel. <strong>Eesti</strong>le (ja postkommunistlikele demokraatiatele<br />
üldisemalt) on iseloomulik madal parteide<br />
usaldamise määr ning püsivate erakondlike eelistuste<br />
puudumine. 2008. aasta uuringu (Riigikantselei<br />
2008b) andmetel ei pea 36% eestlastest ennast lähedaseks<br />
ühelegi erakonnale; venekeelse elanikkonna hul-<br />
Tabel 4.4.2. Usaldus <strong>Eesti</strong> riigi suhtes<br />
Venekeelne<br />
elanikkond:<br />
Eestlased:<br />
Kõik Kodakondsus Vanus<br />
<strong>Eesti</strong> Vene k/k-ta15–2930–49 50–74<br />
usaldab 23 23 27 20 24 22 22<br />
ei usalda 39 40 33 43 45 38 38<br />
usaldab 61 * * * 71 60 53<br />
ei usalda 11 * * * 6 6 11<br />
Allikas: Integratsiooni monitooring 2008.<br />
Joonis 4.4.1. Usaldus institutsioonide vastu <strong>Eesti</strong>s<br />
Riigikogu<br />
Kirik<br />
Valitsus<br />
Omavalitsus<br />
Kohtusüsteem<br />
Pangad<br />
Politsei<br />
President<br />
10<br />
13<br />
13<br />
13<br />
25<br />
27<br />
31<br />
0 10 20 30 40 50 60 70<br />
37<br />
37<br />
venekeelsed elanikud<br />
Allikas: Integratsiooni monitooring 2008.<br />
45<br />
46<br />
48<br />
50<br />
56<br />
eestlased<br />
gas on samal arvamusel pooled vastanutest (49,5%).<br />
Ehkki <strong>Eesti</strong>le on iseloomulik kodanikuühenduste suur<br />
arvukus võrreldes teiste postkommunistlike riikidega,<br />
on vabaühenduste tegevuses osalemine märksa enam<br />
levinud eestlaste kui venekeelsete elanike seas („<strong>Eesti</strong><br />
Inimarengu Aruanne” 2007, ptk 2.2).<br />
Vene emakeelega inimesed hindavad oma poliitilise<br />
tegevuse võimalusi, kaasatust kohaliku tasandi otsuste<br />
tegemisse ja võimalusi osaleda kodanikeühendustes<br />
märka ahtamaks, võrreldes eestlastega. 90% venekeelsetest<br />
vastanutest pidas eestlaste poliitilise tegevuse võimalusi<br />
märksa paremateks, võrreldes vähemusrahvustega,<br />
ning pooled küsitletutest leidsid, et eestlastel on<br />
hõlpsam osaleda kodanikeühenduste töös.<br />
Need erinevused kajastuvad ka eri rahvusest inimeste<br />
hinnangutes oma poliitilisele mõjukusele. Väitega<br />
“asjade käik riigis sõltub rahva valikutest, st ka<br />
minust ja minusugustest” nõustub 42% eestlastest, ent<br />
vaid 25% venekeelsest elanikkonnast. Oma poliitilise<br />
kompetentsuse hindamisel aga rahvusrühmade vahel<br />
olulisi erinevusi ei ole. Väitega “ma arvan, et olen poliitikas<br />
piisavalt pädev, minu seisukohad võiksid teistelegi<br />
huvi pakkuda” nõustub 28% eestlastest ning 26%<br />
venekeelsest elanikkonnast. Suurema poliitilise enesekindlusega<br />
paistavad silma venekeelsed <strong>Eesti</strong> kodanikud<br />
ning noorem vanusrühm (tabel 4.4.3.).<br />
Hinnanguid erinevate ühiskonna mõjutamise viiside<br />
olulisuse kohta on otstarbekas uurida nii rahvuse,<br />
kodakondsuse kui ka vanuse lõikes (tabel 4.4.4.). Eestla-<br />
62<br />
67<br />
93 |
Change language