Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Vengerfeldt, Reinsalu 2009; Reinsalu 2008) näitavad<br />
lõhet indiviidi- ja ühiskondliku tasandi vahel. Üksikisikud<br />
on loiud rakendama IKT võimalusi kodanikuühiskonna<br />
edendamiseks, pigem on IKT olemasolevate<br />
meelelahutusteenuste tarbimise, infootsingu ja<br />
suhtluse vahend. Internetikasutus on seega pigem<br />
suunatud isikliku elukvaliteedi parandamisele ja igapäevaste<br />
vajaduste rahuldamisele.<br />
Nii tarbimis- kui infoühiskonna kontekstis tõstatub<br />
küsimus tarbija ja kodaniku rollidest, millest esimene<br />
seostub traditsiooniliselt pigem passiivse vähekriitilise<br />
nautlemisega ja isiklike huvide rahuldamisega ning<br />
teine pigem aktiivse ning ühiskondlikult mõtleva, oma<br />
kitsast erahuvist kõrgemale tõusva vastutustundlikkusega<br />
(vt Gabriel ja Lang 2006). Tänapäevast keerulist<br />
ühiskonda on nimetatud ka globaalseks riskiühiskonnaks<br />
(vt Beck 2005), kus teaduse ja tehnoloogia areng ei<br />
tooda mitte ainult hüvesid, vaid ka ettenägematuid kõrvalmõjusid,<br />
esinegu need siis keskkonnareostuse, toidus<br />
peituvate lisaainete põhjustatud terviseriskide või<br />
laste küberkiusamise näol. Seega muutub piir tarbija ja<br />
kodaniku vahel üha hägusamaks: tarbides nii materiaalseid<br />
kaupu kui info- ja meediavälja mittemateriaalseid<br />
teenuseid-tooteid, langetavad inimesed pidevalt kodanikuotsuseid,<br />
mis mõjutavad nii nende isiklikku kui ka<br />
teiste, sageli väga kaugete paikade inimeste elukvaliteeti.<br />
Iseküsimus on, kuivõrd nende otsuste sisu ja mõju<br />
endale teadvustatakse.<br />
Väljatoodud vastuolude taustal muutub eriti oluliseks<br />
noore põlvkonna analüüs. Just nemad on kiiresti<br />
ja kõige ehedamal kujul omaks võtnud info- ja tarbimisühiskonna<br />
tegevusmallid ning väärtushinnangud.<br />
Ning eeskätt on lapsed ja noored need, kes <strong>Eesti</strong> tulevikustsenaariume<br />
realiseerima asuvad. Nooremad vanu-<br />
Viidatud allikad<br />
1. Beck, U. (2005 [1986]). Riskiühiskond. Teel uue modernsuse<br />
poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus<br />
2. Gabriel, Y., Lang, T. (2006). The Unmanageable Consumer.<br />
London: Sage<br />
3. Gronow, J., Warde, A. (toim.) (2001). Ordinary Consumption.<br />
London: Routledge<br />
4. Kanger, L. (2007). Infoühiskonna määratlemine: kriitiline<br />
teooriaülevaade. Magistritöö, Tartu Ülikool, ajakirjanduse<br />
ja kommunikatsiooni instituut (http://mail.jrnl.<br />
ut.ee:8080/282/)<br />
5. Keller, M. (2004). Tarbimiskultuuri pinged tänapäeva <strong>Eesti</strong>s.<br />
Akadeemia, 10, 2228–2252<br />
serühmad on võrreldes kesk- ja vanemaealistega individualistlikumad<br />
ja tarbijalikumad ning neile on omased<br />
kõrged ootused elukvaliteedile. Noore põlvkonna sotsialiseerimine<br />
vastutustundlikeks ja aktiivseteks kodanikeks,<br />
loovateks mõtlejateks ning mõistlikeks tarbijateks,<br />
on võimalik alles siis, kui mõistetakse, milliseks<br />
on kujunenud laste ja noorte tegevused ja hinnangud<br />
info- ja tarbimisühiskonna poolt kujundatud keskkonnas.<br />
Seda süvitsi mõista peaks aitama ka käesoleva peatüki<br />
lõpuosas pakutav analüüs.<br />
Info- ja tarbimisühiskonnaga seotud nähtuste<br />
empiiriliseks kirjeldamiseks toetume suures osas<br />
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni<br />
instituudi poolt koostöös küsitlusfirmadega Faktum<br />
ja Saar Poll läbi viidud esindusliku elanikkonnaküsitluse<br />
“Mina. Maailm. Meedia” tulemustele. Alates<br />
2002. aasta detsembrist iga kolme aasta tagant<br />
kogutud andmed (järgnenud küsitlusetapid novembris<br />
2005 ja septembris-oktoobris 2008, valimi suurus<br />
vastavalt 1470, 1475 ja 1507 inimest vanuses 15–74<br />
eluaastat) võimaldavad rea tunnuste lõikes analüüsida<br />
info- ja tarbimisühiskonna arengus toimunud<br />
muutusi ning joonistada välja ajalisi trende. Lisaks<br />
kasutame Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni<br />
instituudi korraldatud õpilasküsitluste<br />
(<strong>Eesti</strong> kooliõpilaste meediakasutuse küsitlus 2001–<br />
2002, “Noored ja meedia” 2005, “Noored ja Internet”<br />
2007, “Noorte elustiil” 2007) ning teiste <strong>Eesti</strong>s läbi<br />
viidud uurimuste (näiteks “Lapsed ja internet” 2006)<br />
andmeid. <strong>Eesti</strong>s toimunud arengute kontekstualiseerimiseks<br />
ja võrdlemiseks toetume rahvusvahelistele<br />
uuringutele (näiteks Eurobaromeeter, Flash Eurobarometer)<br />
ja statistikale (näiteks Eurostat, Maailma<br />
Majandusfoorumi indeksid).<br />
6. Pruulmann-Vengerfeldt, P., Vihalemm, P., Viia, A. (2007). Digitaalsed<br />
võimalused arengutegurina. Heidmets, M. (toim.). <strong>Eesti</strong><br />
Inimarengu Aruanne 2006 (95–105). Tallinn: Ühiskondliku<br />
Leppe Sihtasutus<br />
7. Reinsalu, K. (2008). Implementation of Internet Democracy in<br />
<strong>Estonian</strong> Local Governments. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus<br />
(http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/8081)<br />
8. Ritzer, G., Slater, D. (2001). Editorial. Journal of Consumer Culture,<br />
1(1): 5–8<br />
9. Runnel, P., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Reinsalu, K. (2009). <strong>Estonian</strong><br />
Tiger Leap from Post-Communism to the Information<br />
Society: From Policy to Practices. Journal of Baltic Studies, 40(2)<br />
5.2. Tarbimiskultuuri arengutendentsid<br />
Tarbimisühiskonna kujunemine <strong>Eesti</strong>s<br />
Tarbimisühiskond on mitmetahuline nähtuste kompleks,<br />
kus põimuvad globaalsed keskkonnaprobleemid<br />
– kui palju ja kuidas peaksime tarbima, et meie elukeskkond<br />
oleks jätkusuutlik – kui ka indiviidi tasandi<br />
küsimused elukvaliteedist: missugune tarbimise tase on<br />
tänases <strong>Eesti</strong>s selline, et pakkuda inimestele “head elu”.<br />
Nn lääneliku tarbimisühiskonna arengu<br />
perioodid taasiseseisvunud <strong>Eesti</strong>s<br />
Alljärgnevalt on märksõnadena esitatud lühiülevaade<br />
tarbimisühiskonna arengu perioodidest alates nõukogude<br />
aja lõpust kuni tänaseni. Arvestada tuleb, et<br />
perioodide alguse- ja lõpudaatumid on tinglikud, sest<br />
üheseid piire tõmmata on siin keeruline.<br />
103 |
Change language