Estonian - Eesti Koostöö Kogu

kaalu ja ligipääsu erinevatele tehnoloogiatele. Sellise
lähenemise probleemiks on sisuline piiratus, mis aitab
vähe mõista seda, mil määral erinevad rahvarühmad
internetikasutusest oma elukvaliteedi parandamisel
kasu saavad. Joonis 5.3.1. juhatab sisse osa, mis tutvustab
lähemalt Eesti internetikasutajate tüpoloogiat,
andes ülevaate internetikasutajate osakaalu kasvust
15–74-aastaste Eesti elanike seas.
Internetikasutajad erinevates rahvarühmades
2008. aasta „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu andmetel
on internetikasutajate seas Eestis esmakordselt
võimalik näha, et naised ületavad interneti kasutusaktiivsuselt
mehi statistiliselt olulisel määral. Nii on
naiste seas 55% ja meeste seas 46% neid, kes on internetti
kasutanud viimati vähemalt poole aasta jooksul.
Endiselt on oluline kihistumine vanuseti, kus
noorimates gruppides, st 15–19- ja 20–29-aastaste
seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74aastaste
rühmas on internetikasutajaid vaid 30%. Ka
hariduse lõikes on võimalik näha seost: mida kõrgem
haridus, seda suurem on selles rühmas internetikasutajate
hulk, ulatudes põhiharidusega inimeste
hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%ni.
Samas pole internetikasutuse seos sissetulekuga nii
ühene. Nimelt on väikseimas sissetulekurühmas (st
kuni 2500 krooni kuus pereliikme kohta) 72% internetikasutajaid,
2501–4000-kroonise kuusissetulekuga
rühmas 64% ja järgmises rühmas (4001–6000 krooni
pereliikme kohta) 62%. Kõrgema sissetulekuga rühmades
on kasutajate osakaal jällegi kõrgem. See tulemus
on osaliselt seletatav sellega, et väikseimasse sissetulekurühma
jääb palju lastega peresid, kelle seas on
interneti kasutamine olulisem kui üksikute inimeste
ja pensionäride seas, keda on rohkem järgmistes sissetulekurühmades.
Eesti internetikasutajate hulgas kõige levinumad
internetis tehtavad toimingud on järgmised (joonis
5.3.2.): netipanga kasutamine, suhtlemine sõprade ja
tuttavatega ning praktilise info otsimine. Kõige vähem
iseloomustavad Eesti elanike internetikasutust kodanikualgatustes
osalemine, kultuuritarbimine ning
osalemine foorumites, blogides, küsitlustes ja kommentaaride
kirjutamine. Tegelik digitaalne kihistumine
ei toimu seega mitte internetikasutajate ja mittekasutajate
vahel, vaid tuleneb paljuski ka erinevatest
kasutusvõimalustest ja nende rakendamisest.
Eriti selgelt näeme tegevuste erinevusi, võrreldes
erinevas vanuses internetikasutajaid (joonis 5.3.2.).
Kui nooremate inimeste internetikasutust iseloomustab
kõige enam suhtlemine sõprade ja tuttavatega,
meelelahutuse otsimine ning töö ja õpingutega seotud
info otsimine, siis keskealiste veebikasutuse keskmes
on noortega võrreldes enam internetipanga ja eteenuste
kasutamine, riigiasutuste info otsimine ning
tööalane suhtlus. Osa erinevustest tuleneb kindlasti
nooremate vastajate teistsugusest elukaarest – neil
pole vaja nii palju tööalaselt suhelda, kuna nad tegelevad
alles õppimisega, ning pole ka tulusid, mida dek-
Joonis 5.3.1. Internetikasutajate osakaal
15–74-aastaste elanike seas (%)
80
70
60
50
40
30
32
2001 I
41 43 45 47 49 47 50
2002 I
2002 II
2003 I
2003 II
2004 I
Allikad: Emor 2008 ja Riso 2008.
2004 II
2005 I
53
2005 II
58 59 63 66 68 69
Joonis 5.3.2. Mil määral antud tegevus iseloomustab
teie internetikasutust? Keskmised vanuserühmades
(skaalal 5 – “väga palju” kuni 1 – “üldse mitte”)
Internetipanga kasutamine
Suhtlemine sõprade ja tuttavatega
Praktilise informatsiooni otsimine
(ilm, sõiduplaanid jms)
Töö ja õpingutega seotud info
otsimine
E-teenuste (maksuamet, blanketid,
kodanikuportaal jms)
Meelelahutuse otsimine (mängud,
muusika, filmid)
Online ajakirjanduse ja infoportaalide
(Delfi jt) jälgimine
Info otsimine töökohtade,
eluaseme, turismireiside jms
Online andmebaaside (raamatukogud,
andmepangad jms)...
Info otsimine riigiasutuste,
ministeeriumide, kohtute jms ...
Suhtlemine tööalaselt,
klientide ja kolleegidega
Suhtlemine ametnikega, asjaajamine
interneti kaudu
Ostmine ja ostuks vajaliku info
kogumine
Osalemine foorumites, blogides,
küsitlustes
Kodanikualgatustes osalemine,
online allkirjade andmine
1,62
1,39
1,07
lareerida, kuid sellest hoolimata võib väita, et internetikasutus
isiklikuks heaoluks erineb vanuserühmiti
mitmes aspektis.
Üksikisikute internetikasutus kasvab Eestis jätkuvalt
ning selle mitmekülgsust on üha olulisem mõista.
Internetikasutajate uurimine näitab, et kuigi viimase
kuue aasta jooksul on interneti pakutavate võimaluse
hulk märkimisväärselt laienenud, on kasutajate põhilised
huvid – informatsioon ja meelelahutus – jäänud
samaks. Oluline on aga, et suurema osa vastajate jaoks
on tegemist kas ühe või teise kasutusviisi domineerimisega
ning kujunemas on selgelt erinevad kasutuspraktikad.
1,06
Allikas: „Mina. Maailm. Meedia” 2008.
1,52
2006 I
2006 II
2007 I
2,80
2,97
2,79
2,50
2,81
2,50
2,68
2,34
2,23
2,41
1,98
1,86
2,10
1,56
1,45
1,65
1,59
1,87
1,75
1,79
1,98
2,16
2,25
2,30
2,28
2,38
2,40
2,23
2,34
2,60
2,81
2,75
2,94
2007 II
3,38
3,12
2008 I
3,61
3,62
3,47
3,51
2008 II
4,01
15–29
30–54
55–74
0,00 0,50 1,00 1,50 2,00 2,50 3,00 3,50 4,00
111 |