Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
magistritasemega võrreldes neljakordistunud. Ligi<br />
kahekordselt (võrreldes magistriõppega) on suurenenud<br />
ka humanitaaria osakaal, insenerialade protsent<br />
on jäänud samaks, vähenenud on kõigi muude<br />
erialade, sh ka tervise osakaal. Tegelik doktorikraadini<br />
jõudmine on suurim loodusteaduslikel aladel:<br />
ligi kolmandik kõigist viimase 8 aasta jooksul teaduskraadini<br />
jõudnutest tegi seda neil erialadel. Seevastu<br />
inseneriteadustes on doktorikraadi kaitsnute<br />
osa õppurite osaga võrreldes kahanenud. Tõhus on<br />
doktoriõpe olnud tervise erialadel, kus on saavutatud<br />
enam kui kaheksandik kõigist doktorikraadidest.<br />
Kuna doktorikraadini jõudnute arv on <strong>Eesti</strong>s<br />
kaunis väike, pole siin erialati dünaamika jälgimine<br />
võimalik.<br />
Kas kõrghariduse omandajate erialade jaotus<br />
vastab <strong>Eesti</strong> vajadustele? Kahjuks mitte. Kuigi <strong>Eesti</strong>s<br />
õpib praegu kõrgkoolides rohkem noori kui kunagi<br />
varem, ei ole tehniliste alade õppijate arv – keskmiselt<br />
kuuendik kõigist õppuritest – piisav majanduse<br />
innovatiivseks arendamiseks. Nähtavasti on<br />
erialade valiku juured keskkoolis – kuna teaduserialad,<br />
sh matemaatika, pole populaarsed, sulgeb<br />
nende ebapiisav tase osale andekatest õppuritest tee<br />
edasiõppimiseks neil aladel. Teisalt pole mõtet teha<br />
etteheiteid noortele, kes enamasti ise finantseerivad<br />
oma õpinguid nn pehmetel erialadel – kõrgem<br />
haridustase nendelgi erialadel on kasulik nii õppijate<br />
kui ka kogu ühiskonna arengule. Tuleb tõdeda,<br />
et kõigi keskkoolilõpetajate võimed ja kalduvused ei<br />
sobigi inseneri- ja teadusalade omandamiseks.<br />
Mis puutub teadusharidusesse, siis siin on jätkuvalt<br />
tõsiseid probleeme doktoriõppe tulemuslikkusega.<br />
Seda näitab aastail 2000–2003 doktoriõppes<br />
õppinute ja aastail 2004–2007 doktoritöö kaitsenute<br />
suhe: 5194:570 = 9,1, st keskmiselt jõudis normaalajal<br />
doktorikraadini iga üheksas tudeng. Doktoriõppe<br />
vähene tulemuslikkus on ohtlik nii teaduse ja<br />
kõrghariduse enda jätkusuutlikkusele, kuid pidurdab<br />
kokkuvõttes ka kogu riigi arengut teadmusühiskonna<br />
suunas. Oleks loomulik, et analoogiliselt<br />
USA-le, Jaapanile ja Euroopa majanduses tipus<br />
olevatele riikidele hakkab teaduste doktoreid järjest<br />
rohkem nägema ka <strong>Eesti</strong> tippametnikkonnas, samuti<br />
ettevõtete juhtide ja tippspetsialistide hulgas. Dokto-<br />
Viidatud allikad:<br />
1. Barber, M., Mourshed, M. (2007). Kuidas maailma tulemuslikumad<br />
haridussüsteemid on jõudnud tippu? OECD õpitulemuslikkuse<br />
võrdlusuuring PISA tulemuste mõistmiseks ja<br />
kasutamiseks. McKinsey&Company<br />
2. <strong>Estonian</strong> Survey on Careers of Doctorate Holders. Transition<br />
Facility 2005, Agreement number 19100.2006.002-2006.640,<br />
Final Report. Statistics Estonia 2008<br />
3. Haridus- ja Teadusministeerium (2007). Rahvusvaheliste haridusalaste<br />
uuringute tutvustus – PISA. http://www.ekk.edu.ee/<br />
valdkonnad/uldharidusvalishindamine/pisa<br />
4. OECD (2005). First Results from PISA 2003. Executive Summary<br />
Joonis 1.3.4. Erinevate erialade esindatus (%)<br />
kõrghariduse tasemetel (2000–2007 keskmine)<br />
100<br />
90<br />
80<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0 Humanitaaria,<br />
kunstid<br />
Sotsiaal- ja<br />
käitumisteadused<br />
LoodusteadusedInsenerialad<br />
Tervis Muu<br />
* Sisaldab bakalaureuse, diplomi- ja rakenduskõrghariduse taset.<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
rite karjääriuuring (<strong>Estonian</strong> Survey...2008) näitas,<br />
et edukamad olid tugevate, intensiivsete välissuhetega<br />
koolkondade õppurid – neid oli kõige enam loodusteadustes,<br />
kuid ka humanitaarias. Paljudel aladel<br />
on kujunemas nooremate teadlaste põlvkond, kes erinevalt<br />
oma vanematest kolleegidest on tugevamini<br />
orienteeritud rahvusvahelisele koostööle, kollektiivsele<br />
uuringule ja eelistavad oma töid publitseerida<br />
kõrgetasemelistes väljaannetes. Kahjuks on niisuguseid<br />
tugevaid teaduskoolkondi vähe inseneriteaduste<br />
vallas, sh isegi ka infotehnoloogias, mis peaks <strong>Eesti</strong>s<br />
olema esmaseks prioriteediks.<br />
5. OECD (2005). School factors related to quality and equity.<br />
Results from PISA 2000<br />
6. OECD (2006). Assessing Scientific, Reading and Mathematical<br />
Literacy: A Framework for PISA 2006<br />
7. OECD (2007). PISA 2006 Science Competencies for Tomorrow’s<br />
World<br />
8. Rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete võrdlusuuring TIMSS<br />
2003 (2006). Koostaja K. Mere. Haridus- ja Teadusministeerium<br />
9. Statistikaameti koduleht, http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/databasetree.asp<br />
10. http://www.undp.org/publications/annualreport2008/<br />
Doktorikraadi<br />
kaitsmine<br />
Doktoriõpe<br />
Magistriõpe<br />
I taseme<br />
kõrgharidus*<br />
Joonis 1.3.5. Kõrghariduse erinevatel tasemetel<br />
õppijate ja doktorikraadi kaitsjate arvukus erinevatel<br />
aastatel võrreldes perioodi keskmisega (%)<br />
160<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
I taseme<br />
kõrgharidusMagistriõpe<br />
DoktoriõpeDoktorikraadi<br />
kaitsmine<br />
25 |
Change language