You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6.3. Majanduspoliitika ja<br />
sotsiaalpoliitika seosed<br />
Majanduspoliitika kolm vaala<br />
Alustame antud allpeatüki majanduspoliitika mõnede<br />
põhimõtetega, kirjeldame institutsioonide tähtsust,<br />
mis seovad ja suunavad majanduses osalejaid. Jätkame<br />
sotsiaalsfääri poliitikatega, seejärel esitame<br />
ühe valitsemisseoseid käsitleva maatriksi ning lõpetame<br />
mõnede järeldustega <strong>Eesti</strong> kohta. Sotsiaalpoliitikat<br />
käsitleme antud juhul laiemas, sotsiaalvaldkonda<br />
hõlmavas tähenduses. Sotsiaalkaitsele ja kindlustusele<br />
lisanduvad selles lähenemises haridus ja tervishoid.<br />
Järgnevas tekstis on taustana kasutatud Maailmapanga<br />
tiiva all moodustatud Kasvu- ja Arengukomisjoni<br />
materjale, milles on tehtud üsna laiaulatuslik<br />
katse hõlmata kasvu ja arengu seoseid ning mõjutegureid<br />
(The Growth Report 2008).<br />
Majanduspoliitika esimeseks, kõige olulisemaks<br />
lähtekohaks on majanduse tuginemine hinnasignaalidest<br />
juhinduvatele turumehhanismidele, detsentraliseeritud<br />
otsustamisele, ja nõudluse poolelt pakkumisele<br />
suunatud tarbijate eelistustel. Turgude toimimist<br />
raamib omandiõigus, mis tagab firmadele ja ettevõtjatele<br />
piisavad õigused varale, et teha võimalikuks investeeringud<br />
selle vara suurendamiseks ning parimal viisil<br />
kasutamiseks.<br />
Majanduspoliitika kujundamisel on see üldine<br />
lähtekoht, mis aga vajab täiendamist ja kohendamist.<br />
Viimase üldiseks põhjenduseks on see, et majandustegevus<br />
ise ei pruugi olla piisav tingimus omandiõiguse<br />
realiseerimiseks või turgude toimimiseks tarviliku<br />
informatsiooni loomiseks. Sellest tuleb ka vajadus<br />
majanduspoliitika ja teiste poliitikate järele.<br />
Teine eeldus on seotud sellega, et üldiselt on kõigi riikide<br />
majandustegevus vähem või rohkem rahvusvaheliselt<br />
avatud. Muu kõrval tähendab see ka seda, et põhiline<br />
osa teadmistest ja oskustest, sh tehnoloogilistest,<br />
on pigem teistelt õppimise kui leiutamise tulemus. Kõigis<br />
kiire ja pikaajalise majanduskasvuga riikides on toimunud<br />
ulatuslik teadmiste ja tehnoloogia ülevõtmine<br />
teistest riikidest. Sealjuures kuuluvad teadmiste alla nii<br />
abstraktsed valemid kui praktilised rakendused, nagu<br />
näiteks liikluskorraldus või mitmetasandiliste ristmike<br />
rajamise oskused. Vähemalt sama tähtsad kui tehnilised<br />
lahendused, on ühiskonnakorralduslik pool.<br />
Kolmas üldine tingimus on makroökonoomiline<br />
stabiilsus, mille sisemine aspekt on seotud hinnastabiilsusega<br />
ja väline aspekt vahetuskursi, valuuta<br />
konverteeritavuse, maksebilansi ning valuutareservide<br />
tasakaalustatusega. Stabiilsuse kõige üldisem tähtsus<br />
on seotud majanduskeskkonna määramatuse ja riskidega.<br />
Kõrge inflatsioon, häired teiste riikidega seotud<br />
raha- ja kapitalivoogudes vähendavad turusignaalide<br />
usaldusväärsust, millel on eriti kriitiline mõju pikaajalistele<br />
investeerimisotsustele. Stabiilsuse aspekt ja<br />
selle mõju majandustegevusele avaldub sageli piiran-<br />
guna sotsiaalsetele kulutustele. Eriti eelarvest rahastatavate<br />
kulutuste puhul on eelarve tasakaalu või maksimaalse<br />
võimaliku defitsiidi nõue (näiteks Euroopa<br />
Rahaliiduga liitumisel tingimuseks olev raja 3% SKPst)<br />
sageli sotsiaalkulutuste jaoks oluline kitsendus.<br />
Reeglid ja majanduspoliitika<br />
Majanduskasvu teooriad on paari viimase aastakümne<br />
jooksul tähtsustanud turgude toimimist suunavate<br />
institutsioonide mõju. Majandusteaduses on<br />
üsna tunnustatud Douglas Northi lähenemine, mille<br />
kohaselt hõlmavad institutsioonid formaalseid reegleid<br />
(seadused ja muud regulatsioonid), mitteformaalseid<br />
reegleid (tavad ja kombed) ning reeglite jõustamismehhanisme<br />
(näiteks kohtud seaduste puhul,<br />
avalik hukkamõist ja tõrjutus mitteformaalsete reeglite<br />
mittetäitmisel). Institutsioonide ebaküpsus, näiteks<br />
heade tavade puudulik järgimine äritegevuses, on<br />
ühiskonna arenematuse tunnus.<br />
Institutsioonide ebapiisav toimimine avaldab<br />
majanduskasvule negatiivset mõju. Regulatsioonide,<br />
tavade ja neid jõustavate mehhanismide nõrkus suurendab<br />
määramatust, mis avaldub sellistes küsimustes,<br />
nagu investeeringute või intellektuaalse omandi<br />
vähene kaitstus, kahtlus majanduspoliitiliste otsuste<br />
erapooletuses, korruptsiooni eeldamine juurdepääsul<br />
antud maa infrastruktuurile, kinnisvarale, riigihankele.<br />
Samuti on oluline musta turu osakaal ja riigi institutsioonide<br />
võime seda ohjeldada.<br />
Institutsioonid pole aga midagi absoluutset või<br />
etteantut, nad kujunevad koos majandustingimustega.<br />
Näiteks kasvab majandusarvestuse täpsus koos<br />
krediidituru arenguga. Institutsioonide kujunemine<br />
on seotud inim- ja sotsiaalse kapitaliga, nende toimimine<br />
eeldab teadmiste akumuleerimist, õppimist ja<br />
kohandumist majanduse vajadustega. Institutsioonide<br />
toimimist mõjutab otseselt sotsiaalne kapital, inimeste<br />
vaheliste sidemete tugevus ja toime.<br />
Inimkapital ja sotsiaalne kapital<br />
ning seda mõjutavad poliitikad<br />
Sotsiaalse poolega seotud tegurite kujunemise ja mõju<br />
hindamiseks majandustegevusele ja heaolule kasutatakse<br />
inim- ja sotsiaalkapitali kontseptsioone. Inimkapitali<br />
all peetakse silmas antud riigi või mõne muu<br />
inimkogumi haridust, tervist, oskuseid. Sotsiaalse<br />
kapitali mõiste hõlmab formaalseid ja mitteformaalseid<br />
võrgustikke, üldist usaldust ja usaldust institutsioonide<br />
suhtes ning normide mõju.<br />
Need mõisted avardavad kitsalt majanduslikku<br />
kapitali käsitlust, tuues esile sotsiaalsete tegurite mõju<br />
ka sellistele eelkõige majanduse toimimist iseloomustavatele<br />
näitajatele, nagu SKP või majanduskasv.<br />
131 |
Change language