Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
huvipuudust. Eakate suhtlemine ja huvitegevus on suures<br />
osas individuaalne, valdavalt televiisori vaatamine,<br />
raadio kuulamine, raamatute lugemine (sh raamatukogu<br />
külastamine), teatris ja kontserdil käimine. Eakate<br />
päevakeskustes käib regulaarselt umbes 15% eakatest ja<br />
harva 14%, kusjuures linnades vähem ja maapiirkondades<br />
rohkem (Tiit ja Saks 2002; Saks jt 2000). Kirikueluga<br />
on seotud ligikaudu veerand eakatest. Neid, kes sooviksid<br />
osaleda ühisüritustel või kirikuelus, kuid mingil<br />
põhjusel ei saa seda teha, on ligi viiendik. Samas ei<br />
olnud rohkem kui viiendik eakatest üldse ühistegevusest<br />
huvitatud. Arvata võib, et eakate madala ühiskondliku<br />
aktiivsuse põhjuseks on muuhulgas eakatele suunatud<br />
võimaluste vähesus, kuigi ligi kolmandik kurtis<br />
vajaliku teabe puudumise üle ja umbes veerand vastas,<br />
et nad ei hooli koduvälistest ettevõtmistest.<br />
Euroopa sotsiaaluuringu (2004) andmetel (Ainsaar<br />
jt 2005) kahaneb vanusega inimeste suhtlemisaktiivsus<br />
sõprade, sugulaste ja kolleegidega ja sõprusel<br />
põhineva suhtlemise vahetab välja hooldusvajadustest<br />
lähtuv suhtlemine. Naistel võrreldes meestega<br />
kahaneb suhtlemisaktiivsus aeglasemas tempos, kuna<br />
nemad on meestest aktiivsemad ka ise mitterahalist<br />
abi jagama (nt abistama sõpra, naabrit, lapsi jne) ja<br />
üksi jäädes abi vastu võtma, samas kui mehed saavad<br />
mitteformaalset abi põhiliselt abikaasalt/elukaaslaselt<br />
ja kurdavad üksi elades suuremat abita jäämist kui naised.<br />
Järelikult, mehe elukvaliteet eakana sõltub enam<br />
leibkonnasisestest ressurssidest, samas kui naine kombineerib<br />
neid enam leibkonnaväliste ressurssidega.<br />
Tervis<br />
Inimese funktsionaalsed võimed alanevad vanemas<br />
eas, kuid eelkõige sagenevate terviseprobleemide tõttu<br />
on eaka tervis tema elukvaliteedi struktuuris olulisima<br />
tähendusega. Täiskasvanud inimeste terviseseisundi<br />
iseloomustamiseks on üheks kõige informatiivsemaks<br />
näidikuks tervise enesehinnang. <strong>Eesti</strong> elanike seas on<br />
neid, kes hindasid oma tervist heaks või väga heaks<br />
3,5–3,9 korda rohkem, kui neid, kes hindasid tervist<br />
halvaks või väga halvaks (joonis 3.6.1.). Euroopa Liidus<br />
oli see suhe keskmiselt koguni 6,1 (National<br />
Health Interview Surveys 2004; Health status…, EU-<br />
SILC online). Vanemates vanuserühmades hea/halva<br />
tervise suhe väheneb nii <strong>Eesti</strong>s kui ka Euroopa Liidu<br />
teistes riikides. <strong>Eesti</strong>s ületab halva tervisega inimeste<br />
arv hea tervisega inimeste arvu juba enne 65. eluaastat,<br />
samas kui EL-s ilmneb selline muutus alles pärast<br />
75. eluaastat. Kokkuvõttes, <strong>Eesti</strong>s halveneb eakate tervis<br />
tunduvalt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt,<br />
seega terviseseisund on oluliseks eakate elukvaliteeti<br />
alandavaks teguriks.<br />
Rahulolu erinevate<br />
elukvaliteedi aspektidega<br />
Eakate rahulolu ja subjektiivse heaolu uuringud on<br />
näidanud, et need sõltuvad suurel määral inimeste tervisest<br />
ja toimetulekust ning tervishoiu- ja hoolekande-<br />
Tabel 3.6.1. Tööhõive määrad EL-i liikmesriikides ja<br />
liituvates riikides, 2002 (%)<br />
Allikas: Tiit jt 2004.<br />
Tööhõive määr<br />
(15–64)<br />
Naiste tööhõive<br />
(15–64)<br />
Vanemaealise<br />
tööjõu (55–64)<br />
hõive määr<br />
Belgia 59,9 51,4 26,6<br />
Taani 75,9 71,7 57,9<br />
Saksamaa 65,3 58,8 38,6<br />
Kreeka 56,7 42,5 39,7<br />
Hispaania 58,4 44,1 39,7<br />
Prantsusmaa 63,0 56,7 34,8<br />
Iirimaa 65,3 55,4 48,1<br />
Itaalia 55,5 42,0 28,9<br />
Luksemburg 63,7 51,6 28,3<br />
Holland 74,4 66,2 42,3<br />
Austria 69,3 63,1 30,0<br />
Portugal 68,2 60,8 50,9<br />
Soome 68,1 66,2 47,8<br />
Rootsi 73,6 72,2 68,0<br />
Suurbritannia 71,7 65,3 53,5<br />
el 15 64,3 55,6 40,1<br />
Küpros 68,6 59,1 49,4<br />
Tšehhi 65,4 57,0 40,8<br />
Ungari 56,6 50,0 26,6<br />
Leedu 59,9 57,2 41,6<br />
Läti 60,4 56,8 41,7<br />
Malta 54,5 33,6 30,3<br />
Poola 51,5 46,2 26,1<br />
Sloveenia 63,4 58,6 24,5<br />
Slovakkia 56,8 51,4 22,8<br />
eestI 2002 61,7 57,8 51,5<br />
eestI 2003 62,6 58,8 52,1<br />
2010 eesmärk 70 Üle 60 50<br />
Joonis 3.6.1. Tervise enesehinnang erinevates vanuserühmades<br />
<strong>Eesti</strong>s ja Euroopa Liidus 2004; 2006<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
EE<br />
2004<br />
EE<br />
2006<br />
EL<br />
2006<br />
Väga hea / hea<br />
Väga halb / halb<br />
EE EE EL<br />
65–74 65–74 65–74<br />
2004 2006 2006<br />
EE EE EL<br />
75–84 75–84 75–84<br />
2004 2006 2006<br />
EE EL<br />
85+ 85+<br />
2006 2006<br />
Allikad: National Health Interview Surveys 2004; Health status… online;<br />
Saks jt 2000; Tiit ja Saks 2002.<br />
teenuste kättesaadavusest (Bowling ja Gabriel 2007).<br />
<strong>Eesti</strong> eakate uuringutest selgus, et rohkem kui kaks<br />
kolmandikku 65-aastastest ja vanematest inimestest<br />
olid oma eluga üldiselt rahul. Majanduslikku toimetulekut<br />
hindasid rahuldavaks või heaks ligikaudu pooled<br />
eakatest. Eluaseme ja koduümbrusega oli suur osa<br />
eakatest rahul või enamvähem rahul, kuid iga kümnes<br />
ei olnud siiski rahul. Omavalitsuste tööd eakatega hin-<br />
75 |
Change language