Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
| 16<br />
allikaid võib öelda, et <strong>Eesti</strong> välisränne, eriti väljaränne,<br />
on alahinnatud, kuid vahe <strong>Eesti</strong> ja välisriikide statistika<br />
vahel väheneb viimastel aastatel. Sisserände kirjete<br />
arvu märgatav suurenemine 2007–2008 kajastab<br />
pigem elukoha registreerimise arengut kui sisserände<br />
suurenemist. Väljarände registreerimine on suhteliselt<br />
ühtlasemalt arenenud. Alaregistreerimist esineb<br />
tõenäolisemalt rohkem aastatel 2000–2004. Siin tuleb<br />
arvestada, et välismaalaste puhul, kelle sisseränne ei<br />
olnud registreeritud, ei ole võimalik registreerida ka<br />
väljarännet (Tammur jt 2009).<br />
Välisränne<br />
Välisrände põhjused ja ajalugu<br />
Pärast Teist maailmasõda algas massiline rahvusvaheline<br />
ränne majanduslikult vähemarenenud riikidest<br />
edukamatesse riikidesse ja see suundumus kestab<br />
siiani. Aja jooksul on muutunud vaid rände tagamaa.<br />
<strong>Eesti</strong> on sel perioodil muutunud rände sihtkohariigist<br />
lähteriigiks. Enne Teist maailmasõda oli <strong>Eesti</strong> üks<br />
etniliselt homogeensemaid piirkondi kogu Euroopas<br />
(1934. aastal oli 88% rahvastikust eestlased) ja vahetult<br />
pärast sõda moodustas eestlaste osatähtsus kogu rahvastikust<br />
97% (Tiit 1993: 1678). Anneksiooniaja tulemusena<br />
vähenes aastatel 1945–1989 <strong>Eesti</strong> põlisrahvuse<br />
osatähtsus elanikkonnas 62%-ni. Aastane migratsioonisaldo<br />
kogu 40 aasta vältel moodustas 5000–10 000<br />
inimest, mis on 0,3–0,8% elanikkonnast (Tiit 1993).<br />
1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses toimunud<br />
poliitilise ja majanduselu muudatuste tulemusena<br />
pöördus <strong>Eesti</strong>s (samuti nagu enamuses teisteski siirderiikides)<br />
rände suund – <strong>Eesti</strong> ei olnud enam aktiivse<br />
sisserände piirkond, rändesaldo muutus alates 1990.<br />
aastast negatiivseks. Aastail 1989–1994 lahkus <strong>Eesti</strong>st<br />
hinnanguliselt üle 80 000 inimese (so ca 5% elanikkonnast).<br />
Lahkusid varasemal perioodil Nõukogude<br />
Liidu teistest piirkondadest sisserännanud, eriti hilissaabunud,<br />
Vene sõjaväelased ning nende pereliikmed,<br />
kuid ka majanduslikel põhjustel repatrieerunud juudid,<br />
sakslased ja soomlased. Väljarände tulemusena<br />
kasvas eestlaste osatähtsus oma kodumaal 2000. aastaks<br />
pea 68 protsendini.<br />
Tabel 1.2.1. Väljaränne peamiste sihtriikide<br />
ja aastate lõikes<br />
Väljarände aasta<br />
2004 2005 2006 2007 Kokku<br />
Soome 1960 3513 4451 3163 13 087<br />
Venemaa 350 353 276 221 1200<br />
Saksamaa 136 148 145 206 635<br />
Suurbritannia 45 87 125 164 421<br />
Rootsi 70 59 78 108 315<br />
USA 61 60 81 57 259<br />
Ukraina 46 82 38 32 198<br />
Muud riigid 259 308 333 433 1333<br />
Kokku 2927 4610 5527 4384 17 448<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
1990ndate teisel poolel ja 2000ndate alguses muutus<br />
väljarändamise põhjus – vähenema hakkas etnilisele<br />
kodumaale tagasi pöördumine ja suurenes majanduslikel<br />
põhjustel kõrgema arengutasemega riikidesse<br />
tööle (aga ka õppima) minek. Endiselt olid väljarännanute<br />
hulgas ülekaalus vene rahvusest inimesed, kuid<br />
eestlaste osatähtsus rändajate hulgas järjest tõusis.<br />
Rändesaldo oli kõigi oluliste sihtriikide suhtes negatiivne.<br />
Venemaa kõrval oli teiseks tähtsaks rände sihtriigiks<br />
Soome, mille tähtsus järjest tõusis ja alates<br />
2001. aastast on Soome peamiseks sihtkohaks <strong>Eesti</strong>st<br />
väljarändes. Soomest sai immigrante vastuvõttev maa<br />
alles 1990ndatel (Forsander 2003), milles võib näha<br />
seost piiride avanemisega endistes sotsialistlikes riikides.<br />
Praegu moodustavad <strong>Eesti</strong> kodakondsusega sisserändajad<br />
Soome peamise immigrantide rühma (Herm<br />
2008). Ka teised riigid Euroopas ja kaugemal on erinevatel<br />
aastatel olnud <strong>Eesti</strong> jaoks tähtsad välisrände sihtkohad.<br />
Väljaränne 2004–2007<br />
Statistikaameti andmete kohaselt lahkus <strong>Eesti</strong>st teistesse<br />
riikidesse elama uuritava nelja aasta jooksul<br />
kokku üle 17 000 inimese, mis on üle 1% kogu rahvastikust.<br />
Peamiseks eestlaste väljarände sihtriigiks on<br />
Soome, kuhu siirdus nelja aasta jooksul üle 13 000 inimese.<br />
Soomele järgnevad tähtsuselt Venemaa ja Saksamaa<br />
(tabel 1.2.1.). Kuna <strong>Eesti</strong> ja Soome rahvastikuregistrite<br />
vahel on toimunud andmevahetus, mida teiste<br />
riikidega kahjuks ei ole, on Soome rände andmed<br />
teiste riikidega võrreldes tunduvalt usaldusväärsemad.<br />
Soome on <strong>Eesti</strong> väljarändajate peamine sihtkoht,<br />
kusjuures seda tõsiasja ei muuda ka oletatav teistesse<br />
riikidesse rännanute alahinnang.<br />
Teiste Euroopa riikide kõrval on <strong>Eesti</strong> jaoks olulised<br />
väljarände sihtriigid SRÜ riigid, kuhu siirduvad<br />
väga erineva koosseisuga rändevood. Kui üldiselt on<br />
väljaränne <strong>Eesti</strong>st kasvanud, eriti pärast 2004. aastat,<br />
siis ränne SRÜ riikidesse on alates 2000. aastast kuni<br />
2007. aastani vähenenud ligi kolm korda. Kuigi SRÜ<br />
riikidesse (peamiselt Venemaa, Ukraina ja Valgevene)<br />
siirdus kokku vaid 16% kõikidest <strong>Eesti</strong>st välisriikidesse<br />
rännanutest, oli nende väljarändajate vanuseline<br />
ja rahvuslik koostis üsna eriline. Lahkus ka suhteliselt<br />
palju vanemaid, üle 60-aastaseid inimesi, kusjuures<br />
91% lahkunutest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased<br />
(Anniste 2009).<br />
Aastatel 2004–2007 <strong>Eesti</strong>st väljarännanute sooline<br />
jaotus kattub <strong>Eesti</strong> rahvastiku soolise jaotusega:<br />
mehed moodustavad 46% ja naised 54%. Rändava rahvastiku<br />
vanusjaotus on tavaliselt oluliselt noorem, kui<br />
paiksel rahvastikul. <strong>Eesti</strong>st teise riiki elama siirdunute<br />
keskmine vanus on 35 aastat ja mediaanvanus 33 aastat,<br />
mis peegeldab nooremas tööeas olevate inimeste<br />
suuremat väljarännet. Vanemas tööeas ja pensionieas<br />
inimesed rändavad vähem ja üle 60-aastaste väljarändajate<br />
arv kahaneb järsult. Sidudes väljarände uutest<br />
liikmesmaadest eelkõige töörändega ja võttes arvesse<br />
noorte inimeste suuremat tööpuudust, on mitmed
Change language