Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 5.2.4. Keskkonnasäästliku tarbimise ja keskkonnakaitselise<br />
aktiivsuse indeksid vanuserühmades<br />
(“kõrge” või “väga kõrge” indeksi väärtuse %<br />
vanuserühmast)<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
| 108<br />
21%<br />
20%<br />
22%<br />
21%<br />
34%<br />
17%<br />
15–19 20–29 30–44 45–54 55–64 65–74<br />
säästva tarbimise indeks<br />
keskkonnakaitselise kodanikuaktiivsuse indeks<br />
Allikas: „Mina. Maailm. Meedia” 2008.<br />
27%<br />
15%<br />
31%<br />
16%<br />
Joonis 5.2.5. Tarbijatüübid säästva tarbimise<br />
(maks. 19) ja konsumerismi (maks. 11) indeksite<br />
keskmiste põhjal, 2005<br />
5,0<br />
4,5<br />
4,0<br />
3,5<br />
3,0<br />
2,5<br />
2,0<br />
1,5<br />
1,0<br />
0,5<br />
0<br />
1,76<br />
3,83<br />
Säästjad<br />
N=604<br />
0,97<br />
1,65<br />
Ükskõiksed<br />
N=418<br />
Konsumerism<br />
Allikas: „Mina. Maailm. Meedia” 2005.<br />
4,47<br />
3,83<br />
Rohelised<br />
konsumeristid<br />
N=246<br />
Säästlik tarbimine<br />
3,82<br />
1,58<br />
Pillajad<br />
N=208<br />
32%<br />
13%<br />
kihiga. Naiste hinnangud on traditsiooniliselt (nii rahvusvahelistes<br />
kui eestikesksetes uuringutes) kõikide<br />
keskkonnasäästualaste tegevuste osas meeste hinnangutest<br />
positiivsemad. Sissetuleku ja keskkonnasäästupraktikate<br />
vahel on mitmete tunnuste puhul positiivne seos,<br />
v.a jäätmete eraldikogumise harjumused, mille puhul<br />
suurem sissetulek kõrgemat aktiivsust eraldikogumisel<br />
ei ennusta. Kõrgema sissetulekuga inimesed usuvad<br />
rohkem, et keskkonnainfo on piisav tarbimisotsuste<br />
tegemiseks ja et nad suudavad isikliku tarbimiskäitumisega<br />
keskkonda mõjutada. Kõrgema sissetulekuga inimesed<br />
on valmis ka rohkem rahaliselt panustama, kas<br />
annetuste, maksude või kõrgema ostuhinna läbi.<br />
Kuigi rahvuste lõikes olid eestlaste hinnangud enda<br />
keskkonnasäästlikule tarbimisele madalamad kui venekeelsel<br />
elanikkonnal, olid keskkonnasäästlikud tegevused<br />
eestlaste seas levinumad. Jäätmete eraldikogumise<br />
osas näitavad vene kogukonna vastused koguni mitmekümne<br />
protsendipunkti võrra harvemaid praktikaid.<br />
Venekeelse elanikkonna arvamustes on märgata<br />
ka rohkem teadmatust või arvamuse puudumist väljendavaid<br />
vastuseid (näiteks tunnistas 38% venekeelsetest<br />
vastajatest, et nad ei oska öelda, kas nad tarbivad mahepõllumajanduslikke<br />
tooteid, eestlaste seas aga oli sellest<br />
teadmatuid kaks korda vähem, 19%).<br />
Põlvkondade vahel on märgata üpris olulisi erinevusi<br />
keskkonnasäästlikes orientatsioonides. Eristasime<br />
nendes orientatsioonides kahte poolt, ühelt poolt keskkonnasäästlikku<br />
tarbimist ja teisalt keskkonnakaitselist<br />
aktiivsust (joonis 5.2.4.). Ilmnes, et kui keskkonnakaitseline<br />
kodanikuaktiivsus on mõnevõrra suurem<br />
nooremates vanuserühmades, siis keskkonnasäästliku<br />
tarbimise puhul on olukord vastupidine: selle indeksi<br />
väärtused on nooremates vanusegruppides madalamad<br />
kui vanemates. Säästlik tarbimine on kõige olulisem<br />
aga vahepealses, 30–44-aastaste vanusegrupis.<br />
Tarbijate tüpoloogia<br />
Säästev tarbimine ja konsumerism ei ole siiski teineteist<br />
välistavad nähtused. Analüüsides vastavaid<br />
indekseid, nägime et nenede kahe tarbimiskäitumise<br />
iseloomustaja vahel on keerukad suhted, kindlasti<br />
ei ole need täiesti vastandsuunalised. Rühmitades<br />
(klasteranalüüsi meetodit kasutades) nende kahe tarbimiskäitumise<br />
aspekti alusel „Mina. Maailm. Meedia“<br />
2005. aasta küsitluses osalenuid, koostasime neli<br />
tarbijatüüpi (vt Kalmus jt 2009, ilmumas). Kõige arvukam<br />
on säästjate rühm (41% vastajaist), kelle säästliku<br />
tarbimise tase on kõrge ja konsumerism madal<br />
(vt indeksite keskmised jooniselt 5.2.5.). Sellesse tüüpi<br />
kuuluvad sagedamini keskealised ja vanemad inimesed<br />
ning rohkem on mehi kui naisi; neil on tüüpiliselt<br />
kesk- või põhiharidus ning suhteliselt madalam või<br />
keskmine sissetulek. Selle tüübi esindajad paigutavad<br />
end sotsiaalses hierarhias võrdselt nii kesk-, kõrgkesk-<br />
kui ka kõrgkihti. Enam on selles tüübis väikelinnade<br />
elanikke. Seda tüüpi võib pidada nn protestantliku<br />
eetika ehedaimaks väljenduseks: olulised on säästlikkus,<br />
vähenõudlikkus ja tarbimiskultuuri individuaalse<br />
eneseväljendusliku poole vähene väärtustamine.<br />
Suuruselt teine osa, 28% vastanutest, kuulub ükskõiksete<br />
tüüpi, mida ei iseloomusta ei säästev tarbimine<br />
ega ka konsumeristlik orientatsioon. Keskmine<br />
vanus selles grupis on kõige kõrgem, haridustase ning<br />
sissetulekud kõige madalamad. Tüübi esindajad on<br />
sagedamini mehed ning elavad maal. Need inimesed<br />
on kaasaegse tarbimisühiskonna suhtes ükskõiksed<br />
– nii neis aspektides, mis puudutavad elustiili loomist<br />
tarbimise kaudu, kui ka keskkonnasäästlikkuse mõttes<br />
– seda nähtavasti nii suhtelise vaesuse ja võimaluste<br />
vähesuse, kui ka naturaalmajandusliku elulaadi<br />
ja teadvuses juurdunud suhtumiste ja hoiakute tõttu.<br />
Roheliste konsumeristide tüüpi kuulub 17% vastanutest.<br />
Neile on omane nii kõrge konsumerism kui<br />
ka säästlik tarbimine. Valdavalt paigutavad rohelised<br />
konsumeristid end sotsiaalsel redelil pigem kõrgematele<br />
astmetele. Tegemist on nooremate, suurema<br />
sissetuleku ning kõrgema haridusega inimestega nii<br />
pealinnas kui väikelinnades. Sellesse aktiivsesse ja<br />
teadlikku tarbijate rühma kuulub enam naisi kui<br />
mehi. Nad väärtustavad tarbimiskultuuri võimalusi,
Change language