You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.6.1. Ülevaade tervisesüsteemi osadest<br />
Allikas: World Health Organization. Health systems performance<br />
assessment: debates, methods and empricisim. Geneva, 2003.<br />
| 44<br />
Personaalsed teenused<br />
Mittepersonaalsed teenused<br />
Avaliku sektori tegevused<br />
Muud faktorid<br />
H<br />
Õ<br />
L<br />
M<br />
A<br />
T<br />
U<br />
S<br />
Tervis<br />
Personaalsete teenuste hulka kuuluvad nii meditsiinilised<br />
kui ka rahvatervisealased teenused. Haiglaravi<br />
ägeda haigestumise korral on kõige lihtsamini<br />
mõistetav teenuseliik, kuid siia alla kuuluvad nii esmatasandi<br />
perearstiabi kui ka vaktsineerimine, vähiskriining<br />
ja süstlavahetusteenus.<br />
Mittepersonaalsete tervishoiuteenuste hulka kuuluvad<br />
näiteks puhta joogivee pakkumine ja kõikvõimalik<br />
sanitaarhügieen, samuti teavituskampaaniad ja<br />
muud soodsa tervisekäitumise motiveerimise viisid.<br />
Oluline osa avaliku sektori tegevusest, millega<br />
on võimalik mõjutada tervist, seisneb tegelikult erinevate<br />
valdkondade poliitikate koordineerimisel<br />
ning tervisemõjuga arvestamisel. Tervist mõjutavad<br />
majanduslikud ja sotsiaalsed olud, milles inimesed<br />
elavad ja töötavad, samuti piirangud enda ja kaaskondsete<br />
tervist kahjustavale käitumisele või soodustused<br />
tervise arengut soodustavatele tegevustele.<br />
Näiteks on suitsetamise piiramine oluliselt aidanud<br />
kaasa südame-versoonkonna haiguste ja kopsuvähi<br />
vähenemisele, samuti müügi- ja reklaamipiirangud<br />
alkoholitarvitamise vähenemisele, eriti laste ja<br />
noorte hulgas.<br />
Seega on tervisesüsteemi roll oluline lisaks otsesele<br />
teenuseosutamise koordineerimisele ka võtmeroll<br />
kõigi teiste sektorite eestvedamisel, nii et viimased<br />
oma poliitikavaldkondades tegutseksid samuti rahvastiku<br />
tervist soodustavalt seal, kus see on võimalik.<br />
MTO Tallinna harta kohaselt lasub üldvastutus avalikus<br />
sektoris tervise eest vastutaval ametkonnal kõigi<br />
erinevate poliitikate koosmõju eest tervisele (Tallinna<br />
harta, 25–27 juuni 2008).<br />
Terviseteenuste roll<br />
tervise kujunemisel<br />
Sageli kiputakse vastandama meditsiiniteenuste osutamise<br />
ning elanike tervisekäitumise rolli rahvastiku<br />
tervise kujunemisel. Tänapäevase käsitluse kohaselt<br />
on mõlemal elanike elukvaliteedi tõstmisel võrdselt<br />
oluline ja teineteist täiendav roll. Tallinna harta kohaselt<br />
on Euroopa piirkonna tervise- ja rahandusministrid<br />
kinnitanud, et tugevad tervisesüsteemid päästavad<br />
elusid (Tallinna harta, 25–27 juuni 2008).<br />
Viimase aja terviklikum käsitlus tervisesüsteemide<br />
mõjust elanike tervisele pärineb nn välditava<br />
suremuse kontseptsioonist (Nolte & McKee 2004), mis<br />
on edasiarendus Rutstein’i jt poolt 1970. aastatel tervishoiuteenuste<br />
kvaliteedi mõõtmiseks välja töötatud<br />
metoodikast. Selle kohaselt on välja valitud rida haigusi,<br />
mille puhul on väga tõenäoline, et tulemuslikult<br />
toimiva tervisesüsteemi vahendusel on potentsiaalselt<br />
võimalik vähendada enneaegset suremust (kokkuleppeliselt<br />
loetakse enneaegseks surma enne 75. eluaastat).<br />
Oluline on siinjuures, et valitud haiguste puhul ei<br />
saa vältida nendest põhjustatud kõiki surmasid, vaid<br />
eeldatakse, et eduka terviseteenuste pakkumisega on<br />
võimalik oluliselt vähendada neisse suremust. Niiviisi<br />
on terviseteenuste üldine mõju rahvastiku tervisele<br />
pigem ala- kui ülehinnatud, arvestades haigestumise<br />
ja surmapõhjuste omavahelist seost.<br />
Kõikidest surmapõhjustest on välja valitud esmalt<br />
haigused, millesse suremust on võimalik ära hoida<br />
meditsiiniabi ning sekundaarse preventsiooni ja raviga<br />
(s.o “raviga välditav suremus”), näiteks emakakaelavähk,<br />
kõrgvererõhutõbi, pimesoolepõletik jt. Teise<br />
diagnoosirühma puhul ei ole suremuse vältimine edukas<br />
eeskätt mitte vahetu meditsiiniabi, vaid väljaspool<br />
seda sektoritevaheliste sekkumiste kaudu (s.o “ennetusega<br />
välditav suremus”), näiteks kopsuvähk (välditav<br />
sekkumistega, mis vähendavad suitsetamist) ja<br />
maksatsirroos (välditav sekkumistega, mis vähendavad<br />
alkoholi väärtarvitamist) (Nolte & McKee 2004).<br />
Eraldi käsitletakse suremust südameisheemiatõppe –<br />
üks kõige sagedasem surmapõhjus arenenud riikides<br />
– kuna selle puhul on suremuse vähendamisel võrdne<br />
roll ennetusel ja ravil (ibid).<br />
Selle meetodi põhjal avaldatud uurimuse kohaselt<br />
oli veel sajandivahendusel <strong>Eesti</strong>s meestel ca 20% ning<br />
naistel ca 30% suremusest (s.o kogusurmadest populatsioonis<br />
teatud aja jooksul) potentsiaalselt välditav<br />
parema meditsiini- ja rahvatervise teenuste korraldamise<br />
ning pakkumise läbi, kusjuures see pole märkimisväärselt<br />
vähenenud 20. sajandi viimase kümnendi<br />
jooksul (joonis 2.6.2.).<br />
Sama uurimisrühma poolt valitud EL-i liikmesriikides<br />
läbi viidud võrdlus muutuste kohta 1990. aastatel<br />
näitab, et 21. sajandi alguseks oli Ida- ja Kesk-<br />
Euroopa riikides suremus kõikides liikides suurem<br />
võrreldes vanade EL-i liikmesriikidega. Võrreldes<br />
muutusi 20. sajandi viimase kümnendi jooksul, torkab<br />
silma, et Balti riikides (sh <strong>Eesti</strong>s) on areng olnud<br />
kõige aeglasem, kusjuures tervisesüsteemiga otseselt<br />
seostamata haiguste lõikes suremus isegi suurenes sel<br />
perioodil.<br />
Milline võiks olla avalike teenuste panus inimeste<br />
elukvaliteedi parandamisse nende tervise parandamisel<br />
ning arendamisel? Tabelis 2.6.1. on toodud OECD<br />
metoodika järgi arvutatud tervishoiu kogukulude jao-
Change language