Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 1.5.1. Eesti inimarengu indeksi väärtuse ja järjestuskoha muutumine
Joonis 1.5.2. Eesti inimarengu indeksi aluseks olevate indikaatorite muutumine
100
80
60
40
20
0
Allikad: HDR1995—HDR2008
| 30
100
80
60
40
20
0
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Koht 34 29 43 68 71 77 54 46 44 42 41 36 38 40 44 42
IAI 0,872 0,876 0,862 0,749 0,776 0,758 0,773 0,801 0,812 0,826 0,833 0,853 0,853 0,858 0,868 0,871
Allikad: HDR1995—HDR2008
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
tuse indeks (joonisel protsentides) on muutunud kaunis
palju. Peamiseks põhjuseks on siin vanuselise õppimismäära
objektiivne tõus, kuid kuna selle indeksi puhul
on tegemist ligikaudse hinnanguga, mida mõjutab ka
hindamise metoodika ja vanuserühmade erinev arvukus,
ei tarvitse kõik selle näitaja võnked olla objektiivselt
põhjendatud. Kõige rohkem on vaatlusperioodi
jooksul muutunud SKP ja ilmselt see näitaja ongi põhjustanud
Eesti inimarengu indeksi IAI üsna suuri muutusi.
Üheksakümnendate alguse suhteliselt kõrge tase
tulenes erinevatest arvutusreeglitest ja kõigi näitajate
madalamast tasemest kogu maailmas; Eesti oli siis järjestuse
poolest kõrgemal tasemel kui kunagi hiljem.
Langus 90ndate aastate keskel seostus eeskätt SKP
langusega, kuid samal ajal olid madalseisus ka keskmine
oodatav eluiga ja haritusindeks.
Mis puutub edasisse arengusse, siis võib oletada
Eesti väikest tõusu järgmisel aastal (2007. ja 2008. aastal
suurenenud SKP arvel), kuid sellele järgnevatel aastatel
on karta pigem langust koos SKP langusega, sest
keskmine oodatav eluiga kasvab paratamatult väga
Elukestus Haritusindeks SKP
20000
15000
10000
5000
aeglaselt ja majanduslanguse aastail pigem kahaneb,
harituse indeksil aga puudub Eestis praktiliselt kasvuruum.
Eesti kohta võib öelda, et siin on harituse indeksi
ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas:
eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva
tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga. On selge,
et Eesti võimalik tõus inimarengu järjestuses on vältimatult
seotud keskmise oodatava eluea suurenemisega,
eriti meeste osas. Ilma selleta ootab meid pigem
tagasikäik, sest praktiliselt kõigis arenenud riikides
keskmine oodatav eluiga mitte ainult ei ole Eestist
märgatavalt kõrgem, vaid ka kasvab kiiremini – eriti
meeste osas.
Kindlasti võib Eesti elanike madala keskmise eluea
põhjusi otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, võibolla
isegi geneetikast, ent põhjanaabrite näide kinnitab,
et riigi sihikindel poliitika elustiili kujundamisel
ja tervisliku elu väärtustamisel suudab ka selle näitaja
taset märgatavalt parandada ja tagada riigi kõrge koht
inimarengu osas.
0
0,9
0,85
0,8
0,75
0,7
0,65