Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
| 52<br />
2.10. <strong>Eesti</strong> elanikkonna tervisega<br />
seotud elukvaliteedi paranemisele<br />
suunatud poliitikasoovitused<br />
Oluline võti inimese tervise arendamiseks ja vajadusel<br />
parandamiseks on tema enese käitumine. Siiski<br />
on tervisega seotud elukvaliteeti võimalik tõsta, luues<br />
soodsamaid tingimusi tervislike valikute tegemiseks<br />
ning tuues lisakapitali vastutustundlike eraettevõtete<br />
kaasamise teel.<br />
Heaks näiteks on lisaks spordirajatiste loomisele<br />
lihtsalt liikumiseks tingimuste loomine kergliiklusteede,<br />
valgustatud radade ja parkide jm rajamine.<br />
Väga oluline on füüsilist keskkonda toetada aktiivse<br />
teavitustöö ning äri- ja sotsiaalsete ettevõtete aktiviseerimisega.<br />
<strong>Eesti</strong>s on paljudes kohtades häid näiteid,<br />
mida on mõttekas levitada. Niiviisi võimaldaks teineteiselt<br />
õppimine ja ühistöö heade tulemusteni jõuda<br />
kiiremini ja väiksema vaevaga.<br />
Kõige parem eri valdkondade ja huvide kokkusulatamise<br />
tasand on kogukond, mis paljudel juhtudel<br />
tähendab omavalitsust või siis küla või ka linnaosa.<br />
Oluline saavutus, mida tuleks tugevdada, on paikkondlike<br />
tervisevõrgustike teke eri osapoolte vahel,<br />
eesmärgiga koordineerida oma tegevusi tervisehoidlikul<br />
viisil.<br />
Arvestades inimeste suurt kalduvust jäljendada<br />
enda ümber toimuvat, on eestvedamine ja eeskujude<br />
loomine väga oluline. Riiklikul tasandil on näiteks<br />
väga palju saavutatud tehniliselt lihtsa, kuid eetiliselt<br />
mitmetahulise otsusega piirata tubakasuitsetamist<br />
avalikus ruumis, mida toetab valdav enamus ja väga<br />
suur osa suitsetajaist endist. Lisaks füüsilisele keskkonna<br />
muutmisele saadavad sellised otsused olulisi<br />
signaale inimestele ka tahtlikuks käitumise muutmiseks.<br />
Tubakaga võitlus on heaks näiteks ka rahvusvahelisest<br />
koostööst, mida toetab WHO tubakakontrolli<br />
raamkoventsioon.<br />
HIV-epideemiaga tegelemine on <strong>Eesti</strong>s päevakorral<br />
ka lähiaastatel. Ühelt poolt tuleb järjest enam tegeleda<br />
AIDS-i faasi jõudnud patsientidega, mis tähendab<br />
suurenenud ravikoormust, aga ka vajadust kasvatada<br />
eetilist taset eelarvamustevabaks suhtumiseks<br />
selle diagnoosiga kaasmaalastesse. <strong>Eesti</strong> on jätkuvalt<br />
Euroopa kiiremini kasvava HIV-nakkusega riik, mistõttu<br />
ennetustegevusega tuleb jätkata sama tugevalt<br />
või isegi jõulisemalt, et saavutatud positiivne trend<br />
Viidatud allikad<br />
1. Aaviksoo et al. (2007). Rinnavähi varajase avastamise projekti aastateks<br />
2002–2006 audit. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS<br />
2. Aaviksoo, A., Paat, G. (2007). Tervishoiuteenuste kättesaadavus<br />
. Sotsiaaltrendid 4/2007, Statistikaamet.<br />
3. Aaviksoo et al. (2008). Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine<br />
ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise projekti<br />
audit. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS<br />
pöörata vääramatuks. Epideemia ennetustegevustes<br />
väärivad äramärkimist ning julgustamist jätkamiseks<br />
ja teistele eeskujuks Tallinna ning Ida-Viru omavalitsuste<br />
pingutused neile spetsiifilise terviseprobleemi<br />
lahendamisel.<br />
Terviseteenused, mida osutatakse avaliku raha<br />
eest inimese elukvaliteedi parandamiseks, peaksid<br />
olema universaalsed ja takistusteta kättesaadavad kõigile<br />
sihtrühma liikmetele, mitte ainult neile, kelleni on<br />
lihtsam jõuda. Eriti tuleks seda jälgida keerulisemas<br />
majanduslikus situatsioonis, sest vaesematel inimestel<br />
endil võib olla tervislike valikutega konkureerivaid<br />
riske väga palju. Professionaalne lähenemine tähendab<br />
siinkohal lahenduste suunamist mitte keskmistele,<br />
vaid spetsiifilistele sihtrühmadele. Muuhulgas<br />
vajab selline tark poliitika olulist panustamist analüüsi,<br />
alates põhjustest ning lõpetades mõjudega.<br />
Eelmiste majanduslanguste kogemusel on <strong>Eesti</strong> elanikud<br />
väga tundlikud muutustele majanduskeskkonnas,<br />
ning terviseseisund satub löögi alla reeglina kõige<br />
haavatavamatel. Ühiskonna eduka ning jätkusuutliku<br />
arengu seisukohast oleks oluline tagada põhiline esmatasandi<br />
arstiabi kõikidele elanikele, sõltumata nende<br />
sotsiaalsest seisundist (sh kindlustusstaatusest).<br />
Arvestades <strong>Eesti</strong> tervishoiusüsteemi rahastamise<br />
eripära ning toetumist vaid poolele elanikkonnale,<br />
oleks tark seda tasakaalustada. Jätkusuutlikumat<br />
rahastamist on võimalik otsida nii rahastamise<br />
vastutuse õiglasemalt jagamisest kui ka valikuvõimaluste<br />
suurendamisega seal, kus see ei kahjusta liigselt<br />
vähemvõimekate ühiskonnaliikmete huvisid, tagades<br />
laialdase kaetuse põhiteenustega. Eelnevaga seoses on<br />
väga oluline jälgida, et teenuste kasutamisega seotud<br />
finantsrisk ei suureneks, kuna see on viimastel aastatel<br />
olnud kasvavaks ohuks <strong>Eesti</strong>s.<br />
Muuhulgas ei ole riskide maandamisel tähtis vaid<br />
omaosaluse jälgimine, vaid läbimõeldud eri poliitikate<br />
koostoimimine, näiteks eluaseme-, transpordi-,<br />
haridus-, maksu- ja regionaalpoliitikas võivad majandusraskuste<br />
kontekstis peituda tõhusamad meetmed<br />
rahvastiku tervise ja elujõu kasvatamisel. Igal juhul<br />
näitavad analüüsid, et investeering tervisesse tasub<br />
end ära.<br />
4. Abdel, R. Omran The Epidemiologic Transition: A Theory of<br />
the Epidemiology of Population Change The Milbank Memorial<br />
Fund Quarterly, Vol. 49, No. 4, Part 1 (Oct., 1971), 509–<br />
538<br />
5. Arvisto, M., Noormets, J., Paju, K., Piisang, M., Roosalu, M.<br />
(2004). Noorte spordiharrastuse struktuur ja arenguvõimalused,<br />
<strong>Eesti</strong> Sporditeabe Sihtasutus
Change language